Hardo Pajula vaatleb konkurentsi ja koostöö küsimust epistemoloogilise mätta otsast.
“Kujutlege ennast korraks universumina,” kirjutab Richard Tarnas raamatu “Kosmos ja psüühe” alapeatükis “Tähendamissõna kahest kosilasest”. Selle mõtteeksperimendi raames kutsub Tarnas meid üles kujutlema end aga mitte moodsa kosmoloogia teadvusetu mehhanitsistliku universumina, vaid hingestatud, salapärase, kauni ja loomingulise kosmosena. “Oletame nüüd, et teile tulevad kosja kaks erinevat epistemoloogiat,” jätkab ta samas. Üks neist tõlgendab teid elutu objektina ja peab teid seetõttu endast alamaks. Teda huvitavad peamiselt üksnes teie varad ning ta soovib teid allutada oma kontrollile. Teine kosjapoiss peab teid aga vähemalt sama arukaks kui iseennast. Ta ei soovi teid ekspluateerida, vaid astuda teiega loomingulisse partnerlussuhtesse. Tema eesmärk ei ole kontroll, vaid mõlemaid vastastikku rikastav ja edendav koostöö. “Kummale kosilasele te oma sügavamad tõed suurema tõenäosusega avaldate?” küsib Tarnas retooriliselt.