Ukraina võitis maailma poolehoiu oma erakordse kangelaslikkuse kõrval riigi juhtkonna kommunikatsiooni meisterlikkusega. Aga juba mõnda aega vaatavad paljud Ukraina toetajad kõrvalt ja küsivad, kas tänane stiil ja nõudmiste pakett liiga agressiivses vormis esitatud ei ole? Sellega, kuidas üritatakse mõjutada ja survestatakse PÖFFi loobuma ühe filmi näitamisest, keeratakse selgelt üle vindi. Samasse võtmesse läheb ka eilne Ukraina presidendi reaktsioon Saksa kantsleri kõnele Venemaa presidendiga. Järgmised kuud on Ukraina riigi tuleviku jaoks kriitilise tähtsusega, mille ajal tuleb sõpru hoida, mitte neid kaotada.
Keegi ründab Ukrainat. Ja PÖFFi. Eesti on saanud suureks. Meie poliitikud sekkuvad jõhkralt teiste riikide siseasjadesse ja meie omadesse sekkutakse samuti. Omal intelligentsel (kuigi mitte alati) moel on suurriigid seda ikka teinud, meie ise oleme oma uue kogemusena selle alla neelanud, kuna saadav kasu on kaalunud üles saadavate probleemide koguse. Osaline suveräänsusest loobumine vs majanduslik heaolu ja julgeolek. Seega, me ei ole midagi saanud niisama, vaid oleme maksnud selle heaolupaketi eest kõrget hinda, aga see on teine jutt.