Madis Müür: Eestit ähvardab jõukus & rahvastiku juurdekasv!

Öine Tallinn I Foto: Kaupo Kalda (kaupokalda.com)

Hiljuti kirjutas Bloomberg ÜRO prognoosidele toetudes, kuidas Baltikumi ähvardab elanikkonna krahh, kusjuures Eesti puhul on oodata rahvaarvu langemist 13% võrra 2050. aastaks ja 32% võrra 2100. aastaks. Meedias on see saamas juba olulist vastukaja. Ka meil siin tehakse tulevikuprognoose sarnaste eelduste pealt. Sellised järeldused on tehtud kas vana info pealt või pole muid trende arvesse võetud. Seis pole sugugi nii hull, hoopis vastupidi. Eestil läheb vägagi hästi, meil on olnud väga tubli areng ja edaspidi läheb veelgi paremini.

Reaalsuses on rahvaarv alates 2015. aastast hoopis kasvanud! Tol aastal kasvas statistikaameti andmetel rohkem kui 2500 inimese võrra ja lõppenud aastal ligi 3000 inimese võrra statistikaameti esialgsetel andmetel, kusjuures eelmine aasta ületas sisse rännanute arv ligi 5000 inimese võrra väljarännet. Võrdluseks ÜRO prognoos originaalartiklist. Nagu näha on see juba valeks osutumas. Selgelt on näha trendi murdumist ja muutust.

Lisaks on Eesti keskmine palk kasvanud väga jõudsalt, alates 2011. aastast keskmiselt ligi 6%. Viimasel ajal on ka käesolevaks ja järgmiseks aastaks järjest tõstetud majanduskasvu prognoose ja viimase ennustuse järgi peaks selle aasta keskmine palk jääma juba €1307 ja järgmisel aastal €1381 juurde. Põhiliselt on välja rännatud just majanduslikel põhjustel ja praeguse jõulise palgakasvuga see väheneb oluliselt.

Kasv on olnud küllaltki ühtlane, maakonniti on viimastel aastatel palgakasv olnud küllaltki sarnases 15-30% tempos viimase kolme aasta jooksul, ainult Hiiumaal on langenud (Kadri, ära tembuta praamidega! ja tehke Saaremaa sild ära), aga erinevused muidugi jäävad. Tallinnas saadakse Eesti keskmisest umbes 12-13% rohkem palka, Tartumaal keskmise kanti ja ülejäänud maakondades 15-30% vähem:

Allikas: tarbijapalk.ee

Selle pealt võib ennustada, et Tallinnas ületab keskmine palk €1500 juba käesoleval aasta lõpul või hiljemalt järgmisel aastal. Enda tutvusringkonna pealt ja teistega palkadest arutades on näha, et need, kes enda karjääri nimel 3-5 aastat erasektoris töö kõrvalt oma oskusi on arendanud, neil pole praegugi probleemi Tallinnas ja Tartus tihti €2000 või rohkem teenida. Olulist põhjust sissetuleku tõttu välismaale minna pole põhjust ja rändesaldo on postiivseks pöördunud juba ka madalama palga juures. Pigem võib oodata edaspidi isegi suuremat tagasirännet, kuna tasuvaid töökohti on kodus järjest rohkem, oleks ainult töö tegijaid. Ka veidi kaugemas tulevikus 2020-2022 peaks majanduskasv jääma sarnaseks 2019. aasta omale, ehk võiks oodata isegi olulist jõukuse kasvu jätkumist, kui olulist majandussurutist ei tule.

Majanduskasvuga oleme juba vanadest Euroopa riikidest Kreekast ja Portugalist juba mööda läinud, idabloki riikidest ainult Sloveenia ja Tšehhi on meist ees, enamusele oleme ilusti kandu näitamas:

Allikas: Wikipedia

Must hobune – tehnoloogiasektor

Mõne aasta pärast võib meil majandusarengut oluliselt vedama hakata nn must hobune: meie tehnoloogiasektor ja startup’id.

Enne kui naerupahvakuga kohvi kurku tõmbate – mis need klišeed ongi, startupid on väga riskantne valdkond ja teiste raha põletades nooruse pikendamine jne – siis kõigepealt mõned faktid. Eestis on üle 500 iduettevõtte ja osaliselt ka tänu edukale startup viisa programmile tekib neid järjest juurde. Eesti on elanike arvu kohta ühe suurima startuppide arvuga riike Iisraeli ja Singapuri kõrval. Riskid ühe ettevõtte kohta on kindlasti suured, aga kogu sektori juba üle 500 ettevõtte puhul riskid hajuvad oluliselt ja tuleb mängu statistika.  Eelmisel aastal tegid meie idude Eesti üksused kokku käivet €270 miljonit ja selles pole paljude välismaal teenitud tulusid sees, näiteks Transferwise’il oli viimane teadaolev aastakäive £67 miljonit. Võib arvestada, et tegu on praeguseks juba ligi €400 miljonise aastakäibega sektoriga.

Eesti startuppides töötas aasta lõpu seisuga ligi 4300 inimest, kellest umbes 3500 Eestis ja lõppenud aastal maksti riiklikke makse €37 miljonit ja investoritelt kaasati €270 miljoni ulatuses rahastust, millest arvestatav osa läheb Eestis töötajate palkamiseks. Ja kindlasti ei maksa ära unustada, et Eestist või Eestiga oluliselt seotult on juba arenenud kolm üle $1 miljardi väärtusega tehnoloogiaettevõtet: Skype, Playtech ja Transferwise ning Taxify võib olla sellele küllatki lähedal.

Midagi nagu juba on, aga Eesti majanduse kontekstis pole veel tegu millegi väga suurega, võrdluseks – börsiettevõtetest Kaubamaja ja Tallink teevad ka üksinda mõlemad rohkem käivet.

Tulevikku prognoosida püüdes huvitavad meid trendid ja need on startuppidel vägagi toetavadmakstud tööjõumaksud on viimasel kahel aastal kasvanud aastas 30-35% ja seega ka töötajate arv on kasvanud sarnases tempos, kuna tihti asutajad endile palka ei maksa või ei tööta traditsioonilise töölepingu alusel.

Lähiaastatel on oodata juurde tuhandeid hästi tasustatud töökohti Eesti tehnoloogiasektoris. Käivete kohta kahjuks on statistikat kogutud ainult viimase aasta jooksul, aga juba startuppide definitsioon ütleb, et skaleeritava ärimudelina kasvab käive töötajate arvu kasvust oluliselt kiiremini. Üksiknäited ilmestavad seda vägagi hästi: Taxify käive oli 2016. aastal €2,8 miljonit, möödunud aastal ligi €14,5 miljonit ja käesoleval aastal tundub tulevat juba üle €50 miljoni. Sarnaselt võimas kasv on ka Cleveronil, 2016. aasta käive €3,5 miljonit kasvas €11,5 juurde ja käesoleva aasta ligi €30 miljonit tootmisvõimsus on juba välja müüdud, uus tehas on valmimas ja tööle plaanitakse panna teine vahetus.

Väiksematest näiteks Click & Grow on kasvanud €2,4 miljonilt €3,55 juurde ja käesoleva aasta esimeses kvartalis tehti juba €3,8 miljonit käivet ning Ampler Bikes on kasvatamas 2016. aasta €314 000 juurest käesoleva aasta €3 miljoni juurde. Kuivõrd osad suuremad võivad aeglasemalt kasvada ja valdkonnas esineb ka palju pankrotte, siis võiks arvestada konservatiivse 50% aastakasvuga käibe puhul.

Sellise tempoga kasvaks Eesti startupisektori käive nelja aastaga 5 korda (!) ligi paari miljardi juurde ja see oleks üle 90% ulatuses puhas kõrge lisandväärtusega eksport.

USA põhiline tehnoloogia arenduse piirkond Silicon Valley on tuntud enda juba valuliselt kõrgete palkade, hindade ja kinnisvarahindade poolest, seal on $100 000 aastapalgaga keeruline hakkama saada, mõned säästavad eluaseme sissemaksuks elades tööandja territooriumil puhkuseautos ja keskmine pereelamu maksab seal $1,2 miljonit. Tallinnal ja Tartul on igati realistlik väiksemal skaalal Ränioruga sarnane areng läbi teha, tugev vundament on olemas ja kasv on vägagi kiire. Praegusest mõnevõrra aeglasema kasvutrendi jätkudes võiks realistliku stsenaariumi korral olla Eesti tehnoloogiasektori käive 10 aasta pärast €5-10 miljardit ja optimistlikemate korral ka sellest kõrgem.

Aastate jooksul on startupid juba panustanud sadade kõrgelt kvalifitseeritud töötajate siia meelitamisega ja meie idudega liitub ka juba tipptegijaid sellistest suurettevõtetest nagu Google ja Linkedin. Polegi mõtet minna Lääne-Euroopa teed ja meelitada siia olematu kvalifikatsiooniga migrante, läheme parem USA ja Austraalia teed talente kutsudes ja aitame sõjale jalgu jäänud inimesi pigem nendele sarnase kultuuritaustaga maades, kus see on oluliselt lihtsam ja ka odavam.

Kokkuvõttes, Eesti seis ei ole sugugi nii kehv kui ÜRO prognoos seda välja näidata laseb. Jõukus järjest kasvab, palgad on järjest kõrgemad, järjest vähem on põhjust välja kolida ja rohkem tagasi tulla. Majanduslik kindlustunne on järjest kasvamas ja peredel on järjest kergem ka järelkasvu planeerida ja nende eest hoolt kanda. Elu pole kunagi nii hea olnud siin kui praegu, läheb järjest paremaks ja võib sarnaste arengute jätkudes kümne aasta pikkuses perspektiivis Euroopa keskmisest ettegi minna. Rohkem optimismi, ehitame koos Eesti üles Euroopa üheks jõukamaks ühiskonnaks!

Madis Müür

Madis Müür

Madis Müür on investor, ettevõtja ja endine edukas elukutseline pokkerimängija. Madis jagab Edasi lugejatega oma isiklikke investeerimiskogemusi, tähelepanekuid, õppetunde ning mõtteid, kuidas erialase eneseteostuse, sissetulekute tõstmise, säästmise ja investeerimisega enda jõukust kasvatada. Jõukam ühiskond on ka õnnelikum, tervem ja enda valikutes vabam. Loe artikleid (8)