Michali valitsus on silmitsi nurjatu probleemiga. Kas see lõpeb nutulauluga või saab sellest midagi, mis läheb Eesti poliitika ajalukku positiivsena?
Muidugi, poliitilise kriisi mõiste on oma olemuselt hägune. Variatsioonideks on klassikaliselt majandus- ja eelarvekriis, poliitilis-moraalne kriis, sõja või muu julgeolekuteemaga seotud kriisitüübid, identiteedipoliitika kriis (nagu seda oli pronkssõduri kaasus). Kriise saab üldistades jaotada ka põhiseaduslikeks kriisideks, valitsuskriisideks, legitiimsuskriisideks, sotsiaalseteks kriisideks, rahvusvahelisteks kriisideks jne. Ühesõnaga, müriaad võimalust.
