Neil päevil, kui asfalt sulab linnas, tekib mul mõte sõita puhkama Pärnusse. Nähes samas suunas venivat autoderivi, keeran viimasel hetkel enne linnapiiri ära paremale. Ma ei vaja tegelikult ballaadilikke suveklišeesid; vajan ruumi, privaatseid randu, värsket kala ja võimalust natuke ringi tuhnida ühe oma iidoli majas – ning kõik see tõotab oodata linna hästi saladuses hoitud soppides, mitte Pärnu rannas.