Mihkel Kangur. Meie düsfunktsionaalsed suhted asjadega

Me toodame üha kasvavas tempos asju juurde. Neist esemetest saab lõpuks üldjuhul prügi, millega pole mitte kellelgi mitte midagi peale hakata. See on täisti erinev aineringluse vorm võreldes looduses asjade toimimisega. Looduses prügi ei teki. Foto: Shutterstock

Jätke asjad korraks sinnapaika ja minge õue. Soovitatavalt koos lastega. Mõne meetri raadiuses teie koduuksest juhtub kümnekonna minuti jooksul rohkem, kui keskmises seriaalis.

Suvi on aeg, mil seatakse oma elamist korda, et valmistuda peatselt saabuvaks talveks. Vaadake oma elamises ringi, kui palju on asju te enda ümber näete. Kui palju esemeid te leiate, mille funktsiooni ega nimegi te nimetada ei oska. Millal te neid viimati üldse kasutasite? Nüüd aga minge õue ja vaadake kui mitut elusolendit meie ümber te ära tunnete. Mitut taimenime te teate? Mitme putuka kohta oskate te öelda, mis on nende roll ökosüsteemis? Mitme linnu laulu te tunnete? Kui mitme linnu puhul te teate, mida nad söövad, peale prügikastis tuulamise ära õppinud kajakate?

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (49)