“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Soomlased on sünnitamisest loobumas

Soomet tabanud üleüldine sünnitamispeetus on sedavõrd tõsine, et riik on teema rahandusministeeriumi kaudu päevakorda tõstnud. Probleemiks ei ole mitte ainult järsk sünnituste arvu langus, vaid kaks viimast aastat on sündimus jäänud alla suremusele – varem on seda viimase saja aasta jooksul juhtunud ainult kaks korda ja sedagi sõja aegu – 1940 ja 1918. Loe edasi…

Viking Grace’st sai pea et purjelaev

Turku ja Stockholmi vahel kruiisitav Viking Grace – uusim oma alus ketšupipunaste laevastikus – hakkas vaat’ et purjelaevaks. Nimelt püstitati laevale 24 meetri kõrgune ja 4 meetri laiune silinderjas ehk korstnat või posti meenutav rootorpuri, mis vähendab kütusekulutust aastas 300 tonni, mis omakorda tähendab õhkupaisatava CO2 vähenemist aastas 900 tonni jagu. Loe edasi…

Job’d annab tööd noortele ja tööjõudu sündmustele

Maahanmuuttajanuorten Helsinki – projekti raames antakse Soome pealinnas koostöös sündmustekorraldajatega Soome sisse rännanud noortele võimalus tööotsi leida. Nimelt maksab linn vastava palga noorele, sündmus saab abiks tasuta töökäsi ja noor nii rakendust kui töökogemusi ning sündmuste korralduspool sujub ka kliendi vaatenurgast paremini. Loe edasi…

Läti

Läti PISAs 31., Eesti 3.

Lätis esitati haridusministrile küsimus, et miks on Eesti PISA edetabelis kolmas, aga Läti 31. Minister üritas välja keerutada naljatades, et lätlased on eestlastest loomingulisem rahvas, kuid pidi samas tõdema, et ilmselt on oma osa selles, et Lätis on seni haridusreformidest ainult räägitud, Eestis aga samal ajal peamiselt tegutsetud. Loe edasi…

Lätist väljarändajate arv stabiliseerus

Lätis on viimastel aastatel riigist välja rändajate arv stabiliseerunud 20 000 peale aastas. Samas ei olda poliitikute ja riigiasjapulkade seas sugugi ühte meelt, et on see siis positiivne või negatiivne areng, sest ühtede jaoks on ka aeglustunud ehk stabiliseerunud väljaränne löök kohalikule tööjõuturule, teistele aga tähendab väljaränne paratamatut nähtust, mistõttu selle hoo taandumine on igatpidi rõõmustav. Loe edasi…

Tööandjad vene keele nõudest töövõtja puhul ei loobuks

Lätis on tööandjate katusorganisatsioon väljendanud seisukohta, et vene keele oskuse nõudmine on selles riigis asjakohane, kuigi vastav seadus sätestab, et võõrkeelte oskuse nõudmine tööandja poolt ei ole põhjendatud. Tööandjad leiavad, et üks asi on ideaalidele pürgimine, teine aga reaalne olukord turul, mille ootustele tööjõud peab vastama ja ainult riigi- ehk läti keelega ei saa hakkama ei venekeelse osaga elanikkonnast ega ka välisturistidega äri tehes. Loe edasi…

Rootsi

Rootsi läheneb rahvusringhäälingumaksule

Rootsi valitsus soovib kehtiva raadio- ja televisiooniloatasu asendada nn leibkonnapõhise vastava maksuga. Jutuks on võetud, et tasu peaks olema 1 300 krooni inimese kohta ja seda peaksid maksma kõik üle 18-aastased, olenemata isegi sellest, kas neil on teler või mitte. Eesmärk on iseenesest üllas – luua pikaajaline ja jätkusuutlik avaliku rahvusringhäälingu rahastamismudel. Vastavaid otsused on parlamendis oodata 2018. aasta sügisel ja uus süsteem kavandatakse kehtestada alates 1. jaanuarist 2019. Loe edasi…

Kuningliku kohtutäituriameti rekordaasta – 95 kuritegelikku miljonit riigile

Rootsis riigi huvides kriminaalse taustaga vara võõrandav täitevasutus ehk Kuninglik kohtutäituriamet Kronofogden kogus kokku eelmisel aastal riigile veidi üle 95 miljoni Rootsi krooni, mis on senine rekord ja märgatav hüpe võrreldes aasta varem kogutud 78 miljoniga. Üheks põhjuseks vastava vara realiseerimise ja vahendite kättesaamise kasvu taga on paranenud suhtlemine ja koostöö politsei ning sotsiaalametkondadega. Loe edasi…

Rootsis tulemas põlvkondade valimised

Rootsis tänavu toimuvate valimiste üks eripära on suur hulk noori (ja nende seas palju sisserännanute lapsi) valijaid, kelle jaoks see oleks esimene kord oma hääl kellegi poolt anda. Ettevaates paistab, et noortele sümpatiseerivad nö. etableerunud parteide asemel erinevad nišierakonnad. Loe edasi…

Venemaa

Sõjatrummi patriootlik tagumine on häma

„Kommersant“ küsis oma lugejatelt, kas üleskutse ühiskonna mobiliseerumiseks välisohu taustal on loomulik reaktsioon olukorra teravnemisele, katse vältida sisulist keskustelu või mingi eraldiseisev tele- ja raadiožanr. Poolte (47%) vastanute arvates on asi hämas ja muud variandid olid samal pulgal (27% ja 26%). Loe edasi…

Lenoblast tegi Piiterile elamispinnaturul ära

Käesoleva aasta esimeses kvartalis toimus uue elamispinna turuletoomises Piiteris pea kolmandiku suurune langus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuid samal ajal oblastis nähti 40% suurust hüpet, mistõttu oblastis tuli turule 1,2 miljonit ruutmeetrit uut elamispinda, aga linnas 737 000 m2. Eksperdid on samas arvamusel, et küll aasta lõpuks linn jälle oblastist mööda läheb.

Samas – Piiteris viimastel aastatel käinud on ilmselt nõus, et oma osa on siin ka valglinnastumisel, sest ega kõik enam lihtsalt mahu linna ametlike piiride sisse ehitama ja kõige suurem elamuehitamisbuum ongi linnaruumi nö. „piiritsoonis“. Loe edasi…

Venemaal küpseb finantsrevolutsioon

Viimaste sanktsioonide valguses süveneva finantskaose taustal on hakatud rääkima, et läheneb rahandusrevolutsioon, mida Venemaa ise ei suutnud ette võtta erinevatest juttudest hoolimata, aga Lääs – eelkõige USA – sunnib nüüd läbi tegema märksa kiiremini ja seega valulisemalt.

Küsimus on selles, et kuidas vabastada riik, ühiskond ja majandus putinlikust ainult keskvõimuladviku kontrolli all olevast ning muud Venemaad ja selle vajadusi kolonialistina käsitlevast rahandussüsteemist, mis on kehtinud 1990.-ndatel tänase keskpanga asutamisest. Loe edasi…

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (173)