“No las ta jääda!” on kokkuvõte, mis iseloomustab peale formaalõppe suurt osa meie ajastust. Alustatakse hoogsalt reforme, aga kui ilmneb vastandlike huvidega sihtrühmade opositsioon, jääb asi sinnapaika.
Eesti koolis on teatavasti kombeks, et oktoobrikuu alguses peetaval õpetajate päeval annavad palgaliste pedagoogide asemel tunde abituriendid. Peale selle, et nad panevad end proovile mürsikute ees, moodustatakse neile juhendamiseks ka kõige rängem rühm, mida ette võib kujutada: õpetajate klass. Nendivad ju professionaalsed koolitajadki, et ei ole hirmsamat auditooriumi kui pedagoogid: tappev võib olla see skepsis, mille vallandab tavapärasele rollile vastupidisesse sattumine. Seetõttu on niisuguse seltskonna ette minnes tõsimeelse õpetamise asemel turvalisem lahendus paroodia. Just sellise lähenemisviisi olid valinud eelmisel aastal kaks meie kooli 12. klassi tütarlast.
