Muusikafestivali nautimine nõuab keerukat ettevalmistust ja kõigile see jõukohane polegi. Kuueaastase Jazzkaare külastaja ja vabatahtliku staažiga saan siiski anda mõned juhised, kuidas sellesse imetabasesse maailma siseneda.
Esiteks: eesmärgid & häälestus ehk “Mida asja ma sinna festivalile otsin?”
Seisin hiljuti Krahli baaris ja vaatasin, kuidas Dead Furies oma enda definitsiooni järgi “klišeerokki” lavalt alla kallab, nagu poleks homset päeva oodatagi. Ja sain aru, et kui kodus panen ma plaadi peale selleks, et muusikat kuulata, siis kontserdile tulen vaatama, kuidas seda tehakse. Ja mis see festival muud ole, kui hulk hoolikalt ritta aetud hästi valitud kontserte. Niisiis, Jazzkaare näitel, saad 10 päeva piiluda kardinate taha ja näha, kuidas 250 muusikut teevad seda, milleks nad sündinud on.
Teiseks: muusika
Oled sa kunagi mõelnud, kuidas muusikafestival sünnib? Umbes nii: grupp inimesi kuulab aastate ja aastakümnete jooksul läbi tuhandeid plaate ja külastab tuhandeid kontserte, lihvides sellega oma meeli ja olles kursis kõigi legendide tegemiste ja uute tõusvate tähtedega. See teadmiste pagas filtreeritakse läbi artistide tuurigraafikute, kontserdisaalide suuruste ning eelarveliste võimalustega ja sünnib unikaalne valik kontserte, mida Spotify Discover Weekly ei suudaks ka siis sulle pakkuda, kui sa ta tehisintelligentsi toitmiseks kaks päeva nädalas muusikaajakirjadega end harida püüaks.
Kuidas Anne Erm 2013. aastal Gregory Porterit esimest korda Eestisse tuues teadis, et mõne aasta pärast on ta viiekordne Grammy nominent ja kahekordne võitja? Mina ei tea, aga selle tookordses Admiraliteedi basseini äärde püstitatud Merepaviljonis toimunud kontserdi vaib püsib minus siiani.
Kolmandaks: üllatused
Millal sa viimati läksid mingi bändi kontserdile, millest sa midagi ei teadnud? Sõltuvalt vanusest võib see muidugi erineda, aga mina ei oskaks sellele küsimusele vastata. Festival aga on midagi enamat, kui ports üksikuid kontserte – see on muusika voog, mis haarab sind endasse ja kannab ühest saalist teise.
Kas ma oma peaga oleks tulnud selle peale, et minna vaatama bändi, mille keskmes on hiiglaslik ja kohati suht kosmilisi hääli tegev bass-saksofon ja mis mängib midagi jazzi ja raske roki vahepealset? Ilmselt mitte, ometi osutus paar aastat tagasi Punases Majas nähtud Jaak Sooääre, Andrus Lillepea, Henno Kelpi ja Liudas Mockunase “Heavy Beauty” unustamatuks kogemuseks.
Neljandaks: melu
Festival eksisteerib ka väljaspool kontserdisaale, see on keskkond, mis haarab sind endasse ja loob suure ühtekuuluvustunde. Vabalt võib juhtuda, et käepaelaga tegelane, kes kontsertide vaheajal koogisabas su ees seisab, vihkab kirglikult pasunaid, mida sa nii palavalt armastad, aga sellegipoolest olete justkui mingisse ühisesse saladusse pühendatud.
Kokkuvõtteks: kuidas käituda, et end Jazzkaarel hästi tunda
Raputage maha laiskus ja unustage hirmud ning vedage end Jazzkaarele kohale, sest hea festival pole mitte liidetavate summa, vaid korrutis. Nüüd ka mõned konkreetsed nõuanded, kuidas käituda, et end Jazzkaarel hästi tunda:
- Pane tähele, et oma Vaba Lava kontserdi piletiga pääsed ka järgmisena kõrval Punases Majas algavale kontserdile.
- Otsi Spotifyst Jazzkaar 2018 pleilist ja tee artistidega tutvust, et mitte potentsiaalset lemmikut maha magada. NB! Sama pleilisti leiad ka Edasist!
- Kui leiad ühel päeval mitu head kontserti, siis osta päevapass – tuleb soodsam.
- Jazzkaarel saab muusikat mitte ainult kuulata, vaid ka sellest mõelda. Näiteks 24.04 toimuval JazzTalksil osaleb plaafirfirma ECM asutaja Manfred Eicher.
- Kasuta pühapäevast Tasuta kontsertide päeva, et perega ringi jalutada ja avastada, mida kõike annab muusikaga siduda.
Rubriik “Jazzkaare fookuses” on ajakirja Edasi ja Jazzkaare koostööprojekt, kus tutvustame ja arutleme maailma ja Eesti jazzmuusika trendide üle ning võtame luubi alla põnevad valdkonda puudutavad jazziteemad ja esinejad.
