Raha on väidetavalt nr 1 teema, mille üle paarid tülitsevad ning samal ajal keerleb selle ümber mõttetult palju valehäbi, tabusid ning ebamugavust. Eriti palju pingeid võib tekkida siis, kui paariliste elatustasemed või kulutamisharjumused on väga erinevad.

Samas isegi kui alguses teenivad kaaslased suhteliselt võrdsed ning rahamured ei kimbuta, võib ühel hetkel tekkida olukord, kus senine tasakaal läheb paigast (nt jääb keegi pikemaks ajaks vanemapuhkusele või hoopis töötuks). Igal juhul on parem pidada ennetavaid ebamugavaid vestlusi, kui hiljem ootamatute üllatuste otsa sattuda, kirjutab investeerimisblogija Krõõt Olo.

Vali õige inimene

Vali õige inimene, kellel on sinuga sarnased väärtushinnangud ja rahakäitumine. Ma tean, et seda alati ei saa valida, sest… armastus. Hall argipäev ning pidevad tülid rahateemadel lahendavad selle hormonaalse äparduse enamasti üsna kiiresti.

Ära eelda

Rääkige juba enne kokku kolimist oma nägemused ning võimalused läbi. See hõlmab kõike alates sissetulekute suurusest ja olemasolevatest kohustustest kuni tulevikus tehtavate väljaminekuteni.

Kaardistage juba enne kooselu algust oma rahakäitumine

Näiteks võite pidada 1-2 kuud kulude ülevaadet. Siinkohal on näpuga arvetes järje ajamine alati palju täpsem ning silmiavavam kogemus kui kõhutunne. Täpne kulutuste kirjapanek aitab mõlemal poolel selgeks teha, kuhu ja kuidas nende raha läheb.

Eelnevast lähtudes pange paika ühine eelarve

Isegi kui teoorias on plaan teha rahakotid täiesti ühiseks, aitab eelarve kuludel silma peal hoida, sissetulekuid struktureerida ning tulevikus erinevateks eesmärkideks sihipärasemalt majandada (nt eluaseme sissemakse, pulmade vmt jaoks raha kogumiseks).

Tehke vahekokkuvõtteid ning arutlege jooksvalt valikuid läbi

Vahekokkuvõtteid tasub teha ainult rahulikul hetkel võimalikult mitte-emotsionaalselt (juba tüliks paisunud “jälle sa kulutasid…” hetked ei lähe aruteluna arvesse). Kas mõlemad pooled on süsteemiga üldiselt rahul, kas see tundub neile õiglane, kas ja mida peaks muutma? Konkreetsete kulutuste osas võib uurida, kuidas teine pool selle kandmist näeb – seda ka päris pisikeste ostude puhul. Ajapikku on selliseid ennetavaid arutelusid muidugi üha harvem vaja, aga just koosmajandamise alguses aitab see salaja kuhjuvaid pingeid vältida.

Tehke igapäevaste kulude jaoks ühine konto

Ühtepidi aitab see nii ühiste kui eraldi rahakottide puhul plaanitud eelarvest kinni pidada. Teisalt aitab see ennetada võimaliku lahkumineku korral tekkivaid probleeme – kui üks pool maksab nt kõik püsivad väärtused (s.o auto, eluaseme, kodumasinad jne) ja teine maksab kõik kaduvad kulud (toit, jooksvad arved jne), on kooselu lõppemisel üks tuntavalt kehvemas seisus, kuigi kulude suurusjärk võis olla sama. Isegi kui mingil põhjusel on #meestaobkõikkinni stiilis narratiiv emma-kumma elukaaslase eneseväärikuse alustala, siis vastavas sotsiaalses situatsioonis võib mees lihtsalt olla see, kes oma kaardi välja võtab.

Tehke kõrvale ka teine konto, kuhu igapäevakontost üle jääv raha kuu lõpus kanda

Kui sinna piisav ports koguneb, saab selle eest midagi plaaniväliselt toredat teha. Gamification!

Konkreetne rahakorraldus kujuneb muidugi paari eelistuste ning võimaluste põhjal. Inimeste elumõnud ja kulutamisharjumused on ka kõige harmoonilisemas paaris vahepeal erinevad ja see on täiesti okei. Peaasi on seda teadvustada, läbi analüüsida ning mõelda, kas ja kuidas need ühises eelarves või ühises majandamises kajastuma peaksid.

Näiteks meie peres töötab hetkel ühiskontode pool-varalahusus, kus majapidamiskulude ja ühiste tegemiste jaoks kanname iga kuu ühisele kontole kokkulepitud summa. Ehkki meil on üksteise rahaasjadest hea ülevaade, sest meile lihtsalt meeldib rahast rääkida, on ülejäänud finantsid mõlemal eraldi. Kokkulepitud majapidamiseelarve aitab ka isiklikke rahaasju paremini planeerida, sest n-ö vältimatud kulud lähevad kuu alguses kohe eraldi kohta ja ülejäänu jääb vabaks korraldamiseks. Kui ma ise tunnen, et mingid minu kulutused ei ole enam päris mõistlik majandamine, vaid pigem puhas hedonism, siis ma maksan selle oma sisemise õiglustunde kompassi alusel enda arvelt (ja saan usaldada, et sama teeb minu elukaaslane).

Kui keegi nüüd imestab, kuhu jääb kogu selle taktikalise arutamise ning planeerimise juures romantika, usaldus, vaba kulgemine..? Vastus on: Follow your heart, but take your brain with you!

Krõõt Padrik

Krõõt Padrik on finantsvabadusvõitleja, blogija ning jurist, kes sõprade sõnul on ühteaegu hirmuäratavalt ratsionaalne ning oskab kadestusväärselt hästi elada. Krõõt on TÜ õigusteaduse (2013) ja kommunikatsioonijuhtimise (2018) magister. Loe artikleid (1)