Alljärgnevalt kutsub Rein Veidemann Edasi lugeja kirjandustundi, kus vaatluse alla tuleb üks kummaline luuletamise viis, mida on viljelnud Hando Runnel ning mis sarnaneb ukse koputiga ja üldse koputamise kui (luule)keele kuju võtnud tegevusega.
Kunstiteose ja laiemalt võttes iga kultuurivormi vastuvõtt on olemuselt assotsiatiivne protsess. Raamatut (proosat või luulekogusid) lugedes, mistahes tehnikas loodud pilte vaadates, muusikat kuulates “kleepuvad” objektile seosed (vastuvõtja varasem elu- või kunstikogemus, teadmised, võrdlused, kujutlused jms), moodustades teose konteksti. Nõnda võime öelda, et mistahes kunstiteos legitimeeritakse, st määratletakse teosena mitte teksti enda tasandil, vaid kokkupuutes vastuvõtjaga, lugeja-kuulaja-vaatajaga.
