“Kunst kodudes” on rubriik, mis avab huvitavate loojate koduuksi, riiuleid ja seinapindu ning uurib, kuidas ja miks kunst koju tungis ja milliseid avastusi kooselu teostega kaasa on toonud. Seekord käis Bianka Soe koos fotograaf Iris Kivisaluga külas reklaamigurul Urmas Villmannil.
Kui me fotograaf Irisega päikselisel maikuu päeval Kloogaranna majja jõudsime, olid kõik talvituvad hiired juba välja aetud. Helesinise suvemaja ümbrus võnkus sulnilt võilille- ja toomingalõhnas. Veranda värvilised ruudud, läbivad sinakad toonid ja Rootsi oksjonitelt leitud esemed tekitasid tunde, nagu võiks kohe sisse astuda liblikavõrguga härra Melker, Pootsman, äkki isegi Tjorven. Laikmaa ja Jakobsoni kipspead ning vanad kummutid, ühe daatum viitamas lausa 18. sajandile, kujustasid aga tugitoolis piipu popsivat eestiaegset härrat, kellele teenijanna peagi kohevat kaneelisaia ja tassikest importkohvi serveerima hakkab. Miki-Hiir, kollased pardipojad, mitmed Cannes Lionsi reklaamigaladelt ja ka kodumaa unikaalsetest plakatifondidest pärit teosed aga kinnitasid, et majas elab vägagi kaasaegne mees – võiks isegi öelda Eesti reklaami grand old man – ja Eesti kõige tundmatum kunstnik Villmann, nagu ta ennast ise nimetab.
Bianka Soe
Bianka Soe on kunstiteadlane, Telliskivi Loomelinnaku sisujuht ja kunstifestivali “Ma ei saa aru” peakorraldaja. Loe artikleid (19)
