Legendaarne näitleja Ene Rämmeld saabus Pariisist Eestisse tegema peaosa Jean Cocteau näidendis “Inimese hääl”, mille lavastas Ervin Õunapuu. Ene Rämmeld räägib vanadest ja uutest aegadest ning võrdleb ka elu Eestis ja Prantsusmaal. Temaga vestles Endla teatri dramaturg Ott Kilusk.
Kuigi elad juba mitukümmend aastat Pariisis, pole sa eestlaste jaoks kuhugi kadunud. Ajakirjandus on su käekäiku jälginud, oled mitu korda eri põhjustel Eestis käinud, rääkimata sellest, et Eesti teatri- ja filmisõbrad teavad su rolle. “Libahunt” ja “Lindpriid” on vaadatavad ERR-i arhiivis ning saanud meie kultuurilise identiteedi vaieldamatuks osaks. Sellepärast mõtlesin, et enne, kui tuleme tänasesse päeva ja hakkame rääkima lavastusest, mis sul Ervin Õunapuuga käsil on, puudutame ka neid kaugeid aegu, mil meie elu siin Eestis oli üsna hall ja allus võõrvõimu diktatuurile. Kuidas sinust sai näitleja?
