1994. aastal, kui sain populaarseks lauljaks, kutsuti mind saatejuhiks Raadio 2-te ning ühtlasi sai minust keskkoolipingist tulnud isehakanud ajakirjanik! Hulljulgelt võtsin ette mitte ainult DJ-ks olemise, vaid sain ka oma jutusaate – “Maitseküsimus”, kuhu kutsusin vestlema kultuuriinimesi. Need saated olin salvestanud endale kassettidele. Ma ei ole neid 30 aastat kuulanud. Ühel päeval aga tuhlas mu noorem poeg mu lapsepõlvekodu garaažis ning leidis kassetimängija ja seal sees olnud kassetil lindistuse mu saatest Elmo Nüganeniga – olin siis teatrihuviline ja Elmo oli mu tõeline lemmik.
Võtsin ette saadet kuulata, olles valmis piinlikkuseks enda kogenematuse pärast – mida ma küll asjalikku oskasin siis küsida! Aga see jutuajamine oli üllatavalt tore ja siiras oma lihtsuses ning otsustasime seda õhinat täis intervjuud teiega jagada. Mina olin siis 19-aastane ja Elmo 32, ning saanud hiljuti Linnateatri peanäitejuhiks.