Pariis on eestlase jaoks idealiseeritud pilt Eiffeli tornist, Triumfikaarest, punasest tuulikust, laiadest bulvaritest ja Jumalaema kirikust. Aga mida avastada Pariisis siis, kui kõik see on juba mitmeid kordi läbi tuulatud ja turistihordide vahel sebimine väga ei kõneta? Või kui tahta näha linna ilma võltsklantsita, ilma telesarja “Emily in Paris” muinasjututa? Selleks ei pea ainult surnuaedu avastama, kuigi Père Lachaise’i ja Montmartre’i hauad on muidugi Pariisi mõistmiseks igati vajalik repertuaar. Artiklist leiab ka Prantsusmaa kultuurigiidi Marina Laikjõe soovitused idülliliseks söömaajaks Pariisis.

Päris inimtühi on Pariis öösiti, kohe üllatavalt vaikne, vähemalt mitte kunagi magava New Yorgiga võrreldes. Linna turismiobjektid on enamasti valgustatud öösel vaid üheni, siis saabub pilkane pimedus. Pariisist on viimaste aastatega saanud väga mugav jalgrattalinn. Soovitan soojalt võtta õhtul rendiratas ja sõita läbi Marais’ või Saint-Germain-des-Prés’ kitsamate tänavate, ammutada inspiratsiooni tühja linna lummavast arhitektuurist või tunda näos niisket tuuleõhku Seine’i kaldapealsetel vändates. Hetkel on küll Seine’i veetase üle mõistuse kõrge, isegi jõepaatide liiklus on turvalisuse huvides mõneks ajaks peatatud. Paatidest rääkides, enamik neist on puhas turistikräpp, aga eksisteerib ka gurmee-elamustele orienteeritud bateau mouche’e, näiteks Alain Ducasse’i oma. Ühe korra elus tasub kindlasti ette võtta, eriti õhtuvalguses, kui jõekallastele jäävad klassikalised turismimagnetid on kõik tuledesäras.

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri on Edasi toidu-, veini- ja reisirubriigi toimetaja. Loe artikleid (124)