Kaks luitunud lehmakuju, üks ühel ja teine teisel pool teed, tervitavad mind soojas pimedas öös kohas, mille loodan olevat oma hotelli värava. Veider valik lõviskulptuuride asemel, jõuan mõelda hetk enne, kui üks neist tuktuki müra peale ehmunult sabaga lööb ja kuhugi palmivõsasse taandub, jättes teise valge “kivikuju” mulle tumma pilguga järele vaatama.
On umbes südaöö ja mul pole õrna aimugi, kus ma tegelikult olen ja kuhu teel. Pärast rohkem kui 12-tunnist piinavalt pikka lendu Sri Lanka Mattala lennujaamas maandudes käib kõik kibekiirelt: tempel passi, kohver juba pakilindilt maha tõstetult ootamas, autojuht mu nimega sildiga vastas ja mind anonüümsesse valgesse autosse toppimas teekonna viimaseks osaks, ligi neljatunniseks sõiduks Kalkudah’ randa saare idakaldal. On süsimust öö, kusagil nende pilvede taga peaks olema peaaegu-täiskuu, ent see ei näita ennast. Hakkab sadama hoopis vihma ning selles soojas rahulikus sabinas jään tagaistmel tukkuma. Ärkan vaevu valgustatud külatänaval, kui auto peatub. Kell armatuurlaual näitab, et möödunud on üle kolme tunni. See koht ei meenuta mitte millegi poolest fotosid rannast ja hotellist ega õigupoolest üldsegi mitte Sri Lankat: legendi järgi asus just sellel saarel Eedeni aed, mille elanikeks olid Aadam ja Eeva. Enne reisi pilte vaadates tundub legendil tõepõhi all olevat: niivõrd võluvad on need troopilised metsad ja ahvatlevad puuviljasalatid, mida rannabaarid serveerivad. Seal külateel, kusagil suletud motopoe ja õmbusäri vahel, on seda paralleeli üksjagu keeruline näha. Ehkki vähemalt ei saja enam.
Silvia Pärmann
Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (277)
