Olen teraapiates tähele pannud, et kohas, kus naised juba ammu nutaksid, hoiavad mehed tagasi. Sa näed, et nende näonaha värv muutub, hingamine kiireneb, keha läheb pingesse, näolihased võbisevad, aga nad justkui ei saa või tohi lasta valul välja paista. See on mind sügavalt puudutanud. Kasvatan minagi kodus ühte tulevast meest.
Kuna mul on olnud au näha, kes on nende oikuitugevate-kõikonhästi meeste maskide taga, olen hakanud neid rohkem kõrvalt jälgima. Nägema, kui palju vihjeid enda õrnusest ja haavatavusest nad maha pillavad (võib-olla lootuses, et keegi märkaks?). Meeste maskid ja naiste etteheited ning nende all hõõguvad täitmata vajadused hoiavad meid kõiki nõiutud, väljapääsuta metsas.