Kolmeseerialise videosarja viimases osas avastame Eesti metsanduse keerukat maailma, keskendudes küsimusele, kas kogu metsa kasutamine kütteks on parim lahendus. Uurime põhjalikult, kuidas ja miks puitu soojus- ja elektrienergia tootmiseks kasutatakse, ning vaatleme alternatiivseid võimalusi puidu kasutamiseks. Sukeldume 2021. aasta andmetesse, et mõista, kuidas ja kust puit tuleb, kuhu see läheb ja kas puitu on võimalik kasutada veelgi nutikamalt.

Videosari “Puidu väärindamine” sünnib koostöös Eesti Teadusagentuuriga. Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi ResTA kaudu.

Puidu, teaduslikumalt öeldes biomassi, kasutamine soojuse ja energia tootmiseks on levinud juba tuhandeid aastaid. Eesti eristub selles kontekstis, kuna oleme varasemalt tootnud suure osa energiast põlevkivi abil, mille tuhasisaldus on kõrge. Meie oskus toime tulla suure tuhahulgaga võimaldab meil kateldes kasutada ka vähem väärtuslikku, kõrge tuhasisaldusega puitu.

Paljud majapidamised kasutavad puidust küttematerjali, hoides kodusid soojana külmal talvel. Puidumassi kasutamine kütmisel on kultuuriliselt oluline, pakkudes hubast õhkkonda kamina ees elava tule ja glögi nautimisel, mida taanlased nimetavad hygge‘ks. 

Pragmaatilisest vaatenurgast kerkib küsimus, kas see on parim viis puidu kasutamiseks.

Videoloos uurisime, kuidas väheväärtuslik puit, mida ei saa kasutada saetööstuses ega puidukeemias, suunatakse energia väärindamisse. Sellest toodetakse puitgraanuleid, hakkepuitu ja muud. Suure osa energia väärindamisel kasutatavast puidust moodustavad tööstusjäägid, millel on potentsiaal kõrgemaks väärindamiseks. Eestis kasutavad puidukeemiatööstused tööstusjääke, kuid nende maht on suhteliselt väike. Enamik tööstusjääke läheb graanuliteks või puitbriketiks, mis on energia mõttes väärtuslikud ja mida on mugav transportida ning kasutada.

Tööstusjääkide suurem väärtustamine eeldab, et mehaanilised tööstused sorteeriksid ja filtreeriksid oma jääke paremini, tagades tooraine ühtlase kvaliteedi. Ilma selle nõudeta ei saa puidukeemiatööstus toota kvaliteetset ja ühtlaste omadustega toodet. Tööstusjääkide puhastamiseks vajalikud investeeringud ei ole mehaanilistele tööstustele majanduslikult mõistlikud, kuna puhastatud jääke ei saa kõrgema hinnaga müüa. Seetõttu on majanduslikult otstarbekas suunata tööstusjäägid energiatootmisse, kus puhtuse nõuded pole nii karmid. 2021. aasta puidubilansi andmete kohaselt ekspordib Eesti ka saepuru, kuigi väikeses koguses, näidates, et tööstused, mis töötavad ühe kindla puuliigiga, suudavad toota puhtaid jääke ilma lisainvesteeringuteta.

Eestis toimub aktiivne teadus- ja arendustegevus, leidmaks rakendusi olemasolevale materjalile. Kui kasutada tööstusjääke olemasoleva tehnoloogiaga, puudub Eesti tööstusel kapital vajaliku puidurafineerimistehase rajamiseks. Innovatsioonile keskendudes püütakse välja töötada uusi rafineerimistehnoloogiaid, mida saab järk-järgult laiendada. Heaks näiteks on Eesti ettevõte Fibenol, mis kasutab kasepuidust saadud tööstusjääke, et eraldada puidust ligniini ja teisi elemente, pakkudes nii alternatiivi fossiilkütustel põhinevatele kemikaalidele. Siiski keskendub see ettevõte ainult kindlat liiki puidujääkidele.

Eestis on palju inimesi, kes otsivad parimat viisi puidu kasutamiseks, mõistes selle tegelikku väärtust.