Kolmeseerialise videosarja teises loos heidame pilgu Eesti metsadele ja paberipuidule – ühele riigi olulisimale ressursile. Sukeldume Kundasse, idüllilisse Eesti paika, et mõista, kuidas paberipuit meie majandust mõjutab ja lisandväärtust annab ning kuidas selle töötlemine võiks suurendada tööhõivet ja aidata kaasa majanduskasvule.
Videosari “Puidu väärindamine” sünnib koostöös Eesti Teadusagentuuriga. Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi ResTA kaudu.
Eesti puidutööstus seisab silmitsi olulise dilemmaga: kas jätkata massilist puiduekspordi teed või suunata jõupingutused kodumaise väärtusahela arendamisele. Statistikaameti andmetel ekspordib Eesti igal aastal umbes 2 miljonit m³ töötlemata okas- ja lehtpuu paberipuitu, peamiselt Taani, Soome ja Rootsi. Sadamates olevad puiduhunnikud tekitavad küsimuse: miks me seda puitu siin rohkem ei väärinda?
Paberipuit, peamiselt saadud puude ladvaosast, on oluline materjal paberi- ja papptoodete tootmises. 2021. aastal moodustas paberipuit 23% Eesti raiemahust. See suur maht näitab Eesti potentsiaali paberipuu ressursina. Eestis tekib igal aastal miljonites tonnides puidujäätmeid, mis enamasti kasutatakse ära küttematerjalina, kuid mida on tehniliselt võimalik keemiliselt väärindada.
Puidukeemia protsess võimaldab eraldada puidust väärtuslikke komponente nagu tselluloos, ligniin ja hemitselluloos. Kuigi klassikaline puidukeemia protsess põletab ligniini ja hemitselluloosi, töötatakse Eestis selle kallal, et rakendada neid elemente edasises väärindamises. Näiteks ligniin võib asendada bituumeni või minna pinnakattematerjaliks, hemitselluloos aga võib olla toiduks pärmile, mis toodab etanooli.
Põhjused, miks Eesti ekspordib suure osa oma paberipuust, on mitmetahulised. Tööstuse kapitalimahukus ja keerukus nõuavad suuri investeeringuid ja spetsialiseeritud teadmisi. Väiksematel ettevõtetel on tihti piiratud võimalused rahastada teadusuuringuid ja arendustöid, mis on vajalikud puidukeemia sektori arendamiseks. Siiski kasvab Eestis ettevõtete arv, mis otsivad uusi innovatiivseid viise kasutamata ressursside rakendamiseks.
Puidukeemia arengut Eestis soodustab selle toodete loodussõbralikkus ja taaskasutamise võimalus. Euroopa Liidu direktiivid, mis soovivad muuta majanduses ühekordse kasutusega tooted loodussõbralikuks, loovad uue turu nõudluse puidukeemiast saadavate ainete järele. See on suurepärane aeg teadus- ja arendustegevuseks, kuna turul pole veel hiigeltellimusi, vähendades ettevõtete rajamiseks vajalikku kapitali.
Eesti puidutööstus seisab silmitsi võimalusega muuta oma suunda, keskendudes kodumaise väärtusahela arendamisele. Puidukeemia sektori areng võib viia uute kõrgema lisandväärtusega toodete loomiseni, aidates kaasa Eesti majanduse mitmekesistumisele ja jätkusuutlikkusele. Tööstuse tulevik sõltub suuresti investeeringutest teadus- ja arendustegevusse ning ettevõtete valmidusest innovatsiooniks.
