Praxise podcast: haridusest ei saa rääkida ilma noorte vaimse terviseta

Tervisearengu Instituudi vaimse tervise ennetusvaldkonna juht Karin Streimann, Kristina Siimar Taavet+Sten Tulevikufondist, Brent Pere ja Praxise analüütik Maris Vainre.

Kuigi Covid-aeg aitas normaliseerida stressist, ärevusest ja depressioonist rääkimist, on meil ühiskonnas veel pikk tee minna sõltuvusprobleemide tabudest vabastamisele. Eelkõige on olulised pikaajalise mõjuga ennetustegevused, näiteks haridusasutustes saame panna aluse headele eluoskustele, et noored oskaksid teha häid otsuseid igapäevaelus ja suhetes. Erasektoril on võimalus panustada vaimse tervise ennetustegevustesse nii mõjukate algatuste toetaja kui ka igapäevaselt tööandjana head keskkonda luues.

Praxise podcast’ide sarja kolmandas osas räägivad vaimse tervise väljakutsetest ja lahendustest Kristina Siimar Taavet+Sten Tulevikufondist, Praxise analüütik Maris Vainre ning Tervise Arengu Instituudi valdkonnaülese ennetuse juht Karin Streimann. Saadet juhib Brent Pere.

Praxis uuris Taavet+Sten Tulevikufondi tellimusel süvitsi Eesti hariduse ja vaimse tervise valdkonnas esinevaid probleeme ning nende võimalikke lahendusi, otsides kohti, kus erasektori panustajad saaksid tuua suurimat ühiskondlikku kasu. Selleks kirjeldas Praxis kummagi valdkonna peamisi väljakutseid ning hindas neid sotsiaalse investeeringu lähenemisel põhineva tööriista abil, mida on võimalik edaspidi kasutada ka muude valdkondade puhul. Tänavu valminud uuringu tulemustest ja järeldustest saab lähemalt lugeda Praxise kodulehelt.


Valitud mõtteid:

  • Kristina Siimar: Tulevikufondi haridusportfelli kasvatamisel jõudsime üsna ruttu arusaamiseni, et ei ole võimalik rääkida haridusest ilma noorte vaimse terviseta ja vastupidi. Mõlema teema osas on paljudel inimestel personaalne kogemus ja arvamus, kuid me ei ole nende valdkondade eksperdid. Soovisime astuda sammu kõrvale ja paluda valdkonna ekspertidel luua meile parem arusaamine, mis on ikkagi need kõige kriitilisemad ühiskondlikud väljakutsed, kus erasektori sekkumisel oleks suurim mõju.
  • Maris Vainre: Kui me räägime erarahastajast, siis ei ole tõenäoline, et erasektor saab aidata tervishoiusüsteemi parandada. Samas ennetustegevus, mis on meil Eestis jäänud vaeslapse rolli, seal on vajadus väga akuutne.
  • Karin Streimann: Mitte ainult vaimse tervise valdkonnas, vaid laiemalt tervisevaldkonnas räägitakse ennetusest. Aga ressursid lähevad paljuski tulekahju kustutamisse. Näiteks sotsiaaltöötajal ei ole aega mõelda, mida teha, et see järjekord seal ukse taga viie aasta pärast oleks lühem või isegi olematu.
  • Maris Vainre: Ka maailmas on vaimse tervise valdkond olnud tagaplaanil, aga see on hakanud muutuma viimase 10-15 aasta jooksul ja erinevates riikides erineva kiirusega. Covid-19 on teinud selles mõttes teene, et järsku oli sobiv hakata vaimse tervise probleemides rohkem rääkima ja tõdeti, et tuleb rohkem ära teha. Seni ei olnud ka meil vaimse tervise poliitikat ja keskset juhtimist. Ja kliinilised psühholoogid ei olnud tervishoiutöötajad, mis on väga takistanud nende tööd. Me alles hakkame taipama, kui suur on meil probleem. Aga ilmselt on see suur, seda teame maailmakogemusest.
  • Kristina Siimar: Arvan, et tänane tööealiste põlvkond ei pea vaimse tervise küsimusi enam tabuks. Hiljutine vaimse tervise raport tõi välja kurvad numbrid just noorte osas – pea pooled olid kogenud stressi, ärevust või depressiooni. Kui andmed on nii mustvalged, ei ole võimalik seda pidada enam tabuteemaks.
  • Karin Streimann: Vaimse tervise alla kuuluvad ka uimastite ja alkoholi tarvitamise probleemid, mis on samas jätkuvalt väga stigmatiseeritud. Selles osas ei ole me viimase paarikümne aastaga palju edasi liikunud. Ärevusest ja depressioonist räägitakse tõesti palju, neist on lihtsam rääkida. Aga meil on jätkuvalt ka väga stigmatiseeritud probleeme, millest on väga ebameeldiv ja isegi häbi rääkida ka oma lähedastega. Need on ka väga komplekssed probleemid.
  • Karin Streimann: Meil on tõendeid pikaajaliste ennetustegevuste mõju osas. Näiteks eluoskuste parandamine on midagi, millesse panustada, et inimesed tuleksid toime väga erinevate olukordadega elus. Selle all me mõtleme oskuseid otsuseid teha, suhteid luua ja ka lõpetada, sest kõik suhted ei ole meile kasulikud ja head. Ka enesejuhtimise oskuseid tuleb omandada. Haridusasutustel suur roll need eluks kaasa panna, samas oskused arenevad terve elu ja ka töökohtadel saame seda arengut toetada.
  • Maris Vainre: Probleemidest peab rääkima, aga see ei tarvitse neid ennetada. Ka müra ja õhusaaste, keskkonna meeldivus ja inimestega suhtlemise võimalused mõjutavad vaimset tervist. Nii on igasuguse keskkonna kujundajal – nii linnal kui erasektoril – on oluline roll vaimse tervise toetamisel.
  • Karin Streimann: Lastel endal on ka palju häid mõtteid ja neid võiks kaasata ruumide kujundamisse. Teine pool on vaimse tervise keskkonna kujundamine ja need kokkulepped. Kuidas õpetajad omavahel suhtlevad, kuidas lapsed omavahel suhtlevad ja kas lapsel on vähemalt ühe täiskasvanuga usalduslik suhe, kui tal seda äkki kodus ei ole?

Praxise podcast avaldab Eesti ühiskonna probleemistikest uusi teadmisi ja soovib algatada nende pinnalt huvitavaid arutelusid. Koostöös partneritega sünnib meil igapäevaselt palju põnevat infot, mida soovime nii Praxise ekspertide kui kutsutavate külaliste abiga teile avada. Kuulmiseni!