Oskus oma päevaplaanile kindlaks jääda on õpitav. Hea ja lihtne meetod selleks on küsida iseendalt kahte küsimust. Ühte hommikul, teist õhtul. Soovitav on ka vastused kirja panna, nii kogud juba mõne nädalaga ülevaatliku statistika iseenda produktiivsusest.
Hommik: mis on kõige tähtsam tegevus täna?
Päevane ülesannete nimekiri võib olla pikk, kuid sealt tuleb välja valida kõige tähtsamad.
Ilma fookust seadmata võime teha ära suure hulga tööd, kuid õhtul jääb ikka midagi kripeldama, sest olulisim on jäänud tegemata. Vabandame ennast sellega, et kohustusi oli palju ja lihtsalt ei jõudnud. Homme teen!
Üldjuhul lükkame teatud tegevusi edasi seepärast, et need tunduvad meile hägused või keerulised. Mingi osa konkreetsest ülesandest on jäänud meile ebamääraseks. Nii valimegi oma pikast nimekirjast midagi muud, mille kallale saame kohe asuda.
Selle vastu aitab planeerimine. Esimene samm võikski olla selle ebamäärase tegevuse lahti kirjutamine. Millistest komponentidest see ülesanne koosneb? Kellega pean rääkima? Millist infot veel vajan? Tihti piisab juba mõnest minutist, et lüüa see ülesanne väikesteks sammudeks ja nii endale selgus tuua.
Õhtu: kas andsin täna endast parima?
See tähendab päevase pingutuse mõõtmist. Võistled vaid iseendaga.
Vastata saab näiteks ühest viieni numbriskaalal. Kui ikka päeva tähtsaimad tegevused tehtud saad ja oled ka muudes olukordades käitunud väärikalt ja ausalt, võid endale julgelt viie panna. Mis siis, et mõni vähemtähtis ülesanne tegemata jäi. Meie todo nimekiri on tihti pikem, kui päevas teha jõuame ja sellega on hea leppida.
Kui mõni päev on raskem, näiteks oled haige või väsinud, aga teed ikka ära vajamineva miinimumi, siis on ka see oma hetke parima andmine. Olukordades, kus oleksid kindlasti suutnud endast rohkem anda, teistmoodi käituda või midagi teisiti öelda, on vajalik hinnet alandada ja oma vigu tunnistada. Nii oled oma tegevustest iseendale ausalt aru andnud ja saad juba järgmine päev ka vigade parandusi teha.
Ülaltoodud kahe küsimuse abil saad oma fookuse paika ja selekteerid välja olulisima, kokkuvõttes teed oma elu lihtsamaks ja vähendad stressi. Eelnevaid tegevusi võib kutsuda ka enesereflektsiooniks. Aja maha võtmine, eneseanalüüs ja järgmise sammu kinnitamine on vajalik, sest need on kõik üliolulised komponendid meie õppimise ja arengu teekonnal.
Reijo Väljak
Reijo Väljak on ettevõtja, coach ja õpetaja. Ta teeb koostööd Noored Kooli programmiga ja õpetab enesejuhtimise kursust Pelgulinna Gümnaasiumis. Koostöös eri valdkondade ekspertidega aitab ta luua ja arendada isikubrändi. Reijo artiklid sisaldavad lühikesi ja praktilise sisuga nõuandeid enda elu paremaks juhtimiseks. Loe artikleid (18)
