Kõik tundub olevat minu vastu: töökaaslane, partner, klienditeenindaja, klassijuhataja. See lihtsalt ajab vihaseks, ma ei saa sinna midagi parata. Aeg-ajalt nähvan või ütlen toonil, mis mulle endalegi võõras. Sellist ennast ma ei tunne. Ja siis järgneb kohe süütunne – mattev, vastik, kõikehõlmav. Mis inimene ma küll olen? Sellised mõtted ja tunded on meile kõigile tuttavad. Mida oma vihaga siis teha ja kuidas psühholoog aidata saab?

Teraapias on paljud inimesed hädas oma käitumiste, ütlemiste ja impulsiivsusega, mis on kõike muud kui inimsuhteid hoidev. Iga kolleeg, teenindaja või kassapidaja tunneb vihase inimese ära ning pigem hoiab eemale. Isegi, kui viha on maskeeritud, väljendub õhkõrnalt või on peidetud välise lahkuse ning kenaduse alla. Viha on üks raskemini endas kantavaid emotsioone, ta on raske, toksiline, söövitav, kandjat kahjustav. Umbes nagu kasvaja. Ja vihal on kombeks kasvada, hakates olema kõikjal selle omaniku ümber, tähistades tema ilmumist nii koju kui külla, nii perre kui sõprade sekka. Viha on raske mitte tunda, kui teine inimene seda endast välja kiirgab. Vahel nii võimsalt, et saa või ise veelgi vihasemaks. Terapeudi üks olulistest võimetest on oma patsiendi viha välja kannatada.

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (67)