Rainer Melts: kuidas vihaga toime tulla?

Meile kõigile tuttav repliik filmiklassikast “Sa oled mulle lapsest saadik vastik olnud” väljendab Ivo Schenkenbergi viha oma poolvenna vastu. Tal avaneb lõpuks võimalus aastaid tuha all õilmitsenud viha välja elada ja tolle aja normide kohaselt oli selleks sobiv viis pistoda Gabrieli ribide vahele torgata. Nagu õnneks mäletame, on armastus surmast ikka tugevam ja ohver pääseb ka selles loos eluga.

Ka täna kogeme torkeid, mille ajendiks võib olla viha. Kuna relvadega arveteklaarimine pole enam kaasaegse ühiskonna norm, siis kanaliseerime viha nüüd pigem verbaalseks rünnakuks. Teeme teravaid sõnatorkeid sõprade, kolleegide ja sageli ka lähedastega suheldes, enamasti neid salvamisi märkamata ja nende mõju adumata.

Kindlasti avaldub viha ka avatumal viisil – plahvatuslikult. Ühel hetkel ma lihtsalt enam ei jaksa vihaga toime tulla ja paiskame kõik, mis hetkel tuleb, oma vestluspartnerile näkku. Mingil üsna ootamatul hetkel võib keegi hakata su peale karjuma. Mingi sõna või mõte käivitab temas viha vallandumise. Armastame sel puhul kasutada väljendit “viimane piisk karikas”. Kõlab või lausa tundub tuttavalt? Selline vihapurse on üsna kontrollimatu. Sellises seisundis võime reageerida, korda saata tegusid, mida hiljem kahetseme ja mis olukorda kuidagi paremaks ei muuda. Pigem ikka vastupidi.

Põhjust ei mäletagi

Daniel Kehlman kirjutab pika aja vältel kogunenud vihast ja selle vallapäästjast Tyll Ulenspiegelist oma romaanis “Tyll” väga tabavalt. Kirikuplatsile kogunenud linnarahvas innustub Tylli vabast ja muretust olekust ning kuuletub tema üleskutsele visata õhku oma parem king. Tyll õhutab publikut lustima, peagi lendab õhus ka vasaku jala saapaid ja kive ning muudki. Esmapilgul süütust mängust kasvab välja verine konflikt.

“Mis siis nüüd? Kas teil pole neid enam vaja? Lojusekari, korjake oma kingad üles!” tögab mängu juhtiv narr linnarahvast juba veidi alatumal toonil. Ja lahti läheb tülitsemine sarnaste kingade pärast, vihane sõimlemine-tõuklemine, mõni mees saab isegi nina veriseks. Viha väljavalamiseks on loodud soodne keskkond. Kingi otsides paisatakse rivaalile näkku kõik, mis tema kohta seni ütlemata on jäänud. Mõned kaklejad on vihanud teineteist juba nii kaua, et põhjuski on meelest läinud.

Tuleme sajanditetaguselt Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigist taas tänapäeva. Kas olete kogenud, et seltskonnas on keegi, kes saadab vestluspartnerile üsna selgelt arusaadavaid torkeid. Kust läheb piir muheda tögamise ja vihast ajendatud käitumismustri vahel? Eks me tajume seda erinevalt. Oluline on seda siiski märgata.

Enamasti põhjustab ju viha mingi probleem, mõni rahuldamata jäänud vajadus. Kui me sellest teadlikud pole, on reageering üsna kerge tulema. Tarvitseb vaid mõnel kaasaegsel Tyllil meid veidi provotseerida ja juba lähebki madinaks. Poliittehnoloogilisest vaatenurgast võib selline auru väljalaskmine (provotseerimine) olla mingis kontekstis vajalik, aga see on juba teine teema.

Viha tundmine on ka vajalik. Oluline on seda märgata ja mitte lasta end vihast ajendatud käitumisel juhtida. Aga kuidas siis vihaga toime tulla?

Loobu võitlusest ja püüa mõista

Levinud toimimisviis on viha mahasurumine, kuid see pole tegelikult emotsiooniga toimetulek, pigem selle edasilükkamine. Kui soovime tõesti vihaga toime tulla, siis üks lahendus on viha väljaelamine teisi mittekahjustaval viisil, näiteks üksi metsas kõva häälega karjudes, trennis poksikotti tagudes vms. Teine, märksa sisukam võimalus, on viha teadvustamine ja endale selle tunde lubamine.

Oluline on siinkohal rõhutada, et võimekust eraldada käitumine emotsioonist ja seda mitte alla suruda saab teadlikult arendada. Võtmeks on teadvustamine ja teadvelolek. Mitmed teadveloleku (mindfulness) uuringud näitavad, et teadvelolekuga seotud oskuste järjepidev kasutamine annab olulise positiivse efekti vaimsele ja füüsilisele tervisele – pingeid ei kogune enam. Lausa vastupidi, võimalik on avastada ärritumise tegelikud põhjused ja nendega rahumeelselt tegeleda.

Aastatel 2018–2019 Tartu Ülikoolis läbi viidud Vaikuseminutite harjutuste mõju-uuringus osales üle 700 õpilase ja 300 õpetaja. Uuringutulemused viitavad selgelt, et järjepideval teadveloleku harjutuste tegemisel on positiivne stressi vähendav mõju.

Palju kordi on tõendatud ka see, et teadveloleku meetodite kasutamine vähendab reaktiivsust.

Tulles tagasi viha juurde – teadvustades oma viha ja selle mõju, on võimalik ürgsetest võitlusimpulssidest lahti lasta ja vaadata olukorda n-ö kaine pilguga. Teadveloleku abil saame kiigata viha taha – märgata probleemi, rahuldamata vajadusi, mis vihale eelnevad. Meil tekib võimalus seda olukorda avatud ja neutraalse pilguga vaadelda. Selline seisund annab meile võimaluse valida, kuidas käitume, ning leida häid väljendusviise või lahendusi.

Kasvav koostöövõime ja rahulolu

Mitmed maailmatuntud organisatsoonid, nagu näiteks Google, on seadnud lausa tingimuseks, et uued meeskonnaliikmed omandaksid teatud tasemel teadveloleku oskusi. Kirikuplatsil rüselemine on liiga kallis ja ebaefektiivne meetod konkurentsis püsimiseks ja ettevõtte eesmärkide elluviimiseks. Samuti on korduvalt leidnud kinnitust, et kui meeskonna arenguprogramm sisaldab ka teadvelolekukursusi, väheneb meeskonnas konfliktide hulk, suureneb töötajate produktiivsus ja võime koostööd teha, langeb stressitase ning töötajad on oma tööga rohkem rahul.

Teadveloleku oskuste arendamine aitab kaasa meie vaimse heaolu paranemisele, sest kaval ulenspiegellik õhutamine pole võõras ka tänases maailmas. Kui märkame enda ja teiste käitumises ning suhtluses mustreid, mis viitavad vihale, saame sellele heatahtlikult tähelepanu pöörata ja seda mõista. Kui sa ei taha olla järgmine, kes saapaga vastu pead saab, tasub arendada teadvelolekut, praktiseerides enesekohaseid oskuseid, tähelepanu- ja keskendumisvõimet.

Artikli autor Rainer Melts on aastaid tegelenud ettevõtjana turunduse valdkonnas ning võtnud nüüdseks omaks esmapilgul harjumatu valdkonna – sotsiaalse ettevõtluse. Teadveloleku praktikad ja vaimne hügieen on aga Raineri jaoks sama olulised kui hommikune hambapesu.

Vaata ka: Vaikuseminutite teadveloleku kursuse tutvustus