Rainer Melts: kuidas vihaga toime tulla?

Kindlasti avaldub viha ka avatumal viisil – plahvatuslikult. Ühel hetkel ma lihtsalt enam ei jaksa vihaga toime tulla ja ma paiskan kõik, mis hetkel tuleb, oma vestluspartnerile näkku. | Foto: Shutterstock

Meile kõigile tuttav repliik filmiklassikast “Sa oled mulle lapsest saadik vastik olnud” väljendab Ivo Schenkenbergi viha oma poolvenna vastu. Tal avaneb lõpuks võimalus aastaid tuha all õilmitsenud viha välja elada ja tolle aja normide kohaselt oli selleks sobiv viis pistoda Gabrieli ribide vahele torgata. Nagu õnneks mäletame, on armastus surmast ikka tugevam ja ohver pääseb ka selles loos eluga.

Ka täna kogeme torkeid, mille ajendiks võib olla viha. Kuna relvadega arveteklaarimine pole enam kaasaegse ühiskonna norm, siis kanaliseerime viha nüüd pigem verbaalseks rünnakuks. Teeme teravaid sõnatorkeid sõprade, kolleegide ja sageli ka lähedastega suheldes, enamasti neid salvamisi märkamata ja nende mõju adumata.

Kindlasti avaldub viha ka avatumal viisil – plahvatuslikult. Ühel hetkel ma lihtsalt enam ei jaksa vihaga toime tulla ja paiskame kõik, mis hetkel tuleb, oma vestluspartnerile näkku. Mingil üsna ootamatul hetkel võib keegi hakata su peale karjuma. Mingi sõna või mõte käivitab temas viha vallandumise. Armastame sel puhul kasutada väljendit “viimane piisk karikas”. Kõlab või lausa tundub tuttavalt? Selline vihapurse on üsna kontrollimatu. Sellises seisundis võime reageerida, korda saata tegusid, mida hiljem kahetseme ja mis olukorda kuidagi paremaks ei muuda. Pigem ikka vastupidi.