Minu bottom line majandusarengu töörühma aastasest tööst: kui tahame tänasega võrreldes Eestis suhteliselt paremini elada, suuremat ühiskonna heaolu, peame tegema arvestatavaid kompromisse võrreldes tänasega teistes poliitikates ja kujundama oma valdkonnapoliitikad majanduskasvu eesmärgist lähtuvalt.
Eile (10.novembril – toim) esitlesid Erkki Raasuke ja Martin Lindpere meie – Hardo Hansson, Margit Härma, Väino Kaldoja, Seth Lackman, Maris Lauri, Ruth Oltjer, Rain Rannu, Urmas Varblane – ca aasta jooksul koostatud raportit Eesti majandusarengu eelduste, eesmärkide ja tegevuste kohta. Raportis on kokku ca 80 ettepanekut ja koos kaasuvaga on see ca 72 lehekülge.
Sellisesse materjali upub mõistetavalt igaüks, kes ei ole just majandusanalüütik, lootusetult ära. See on kõigi meie ca 50 arengukava häda, mis Eesti riigi arengut suunavad. Keegi ei suuda neid haarata peale nende koostajate.
Kuna tegemist oli majandusarengu töörühmaga, siis kompromissitu eesmärk oli tegeleda just majandusarengu eelduste sõnastamise, mitte millegi muuga.
Ignoreerisime suuresti sotsiaalseid, regionaalseid, julgeolu, kultuurilisi vms eesmärke, minnes nii mitmeski küsimuses teadlikult üle seniste eelarvamuste ja hoiakute piiride.
Tavapärasest kiirema majandusarengu saavutame, kui allutame muud valdkonnapoliitikad majandusarengu eesmärkide saavutamisele. Majandusareng ei teki juhuslikult, erinevatest eesmärkidest lähtuvate tegevuste realiseerimisel.
Eesmärk: 4% majanduskasv aastas
See on ambitsioonikas eesmärk Eestile. Tänases reaalses, faktipõhises pildis hõivatute arv väheneb järgmisel kümnendil, otseinvesteeringute maht on alates 2012. aastast püsinud samal tasemel ja tootlikkus töötaja kohta EL keskmisega võrreldes langes eelmisel aastal. Need eeldused ei tähenda mitte majanduskasvu, vaid majanduse mahu vähenemist. See on taustsüsteem kirjeldamaks 4% eesmärgi ambitsioonikust.
Majanduskasv põhineb suures tööjõu, kapitali ja tootlikkuse komponendil. Seadsime nendele teguritele eesmärgid, mis peaksid võimaldama 4% SKP kasvu eesmärki saavutada.
- Esiteks, tööjõud: aastas+6000 töökätt võrreldes BAU stsenaariumiga
Ei ole võimalik majanduskasvust rääkida, kui hõivatute arv majanduses väheneb. Saavutasime töögrupis konsensuse, et minimaalne on hoida hõivatute arvu vähemalt tänasel tasemel. Kui järgmisel kümnendil aastas ca 6000 töökätt tööturul kaob enam kui juurde tuleb, siis tuleb rakendada meetmeid, toomaks tavapärase arenguga võrreldes 6000 ekstra töökätt turule. Nägime, et ca 2000 on võimalus leida tänaseid mittehõivatuid aktiveerides. Sellega rakendame juba sisuliselt kõik töövõimelised inimesed Eestis. 4000 töökätt jääb aga ikka puudu. Need peavad tulema Eestisse väljast. Nii Euroopa Liidust kui kolmandatest riikidest.
Rahvusvaheline Valuutafond on välja toonud, et üheprotsendipunktiline välistööjõu osakaalu suurenemine suurendab SKP’d töötaja kohta kaks protsenti pikal perioodil.
- Teiseks, kapitali kaasamine: otseste välisinvesteeringute (OVI) tase 100 mln € aastas e ca 40 ettevõtet
2012. aastast on otseinvesteeringute maht püsinud konstantsena ja Eesti atraktiivsus uute OVI sihtkohana on võrreldes möödunud kümnendiga vähenenud. OVI on lisaks kapitalile laiem efekt teadmiste ja tehnoloogia siirde kaudu.
OVI tase peaks olema vähemalt 100 mln aastas, mis võiks arvuliselt olla ca 40 ettevõtet. See on hea indikaator Eesti ettevõtluskeskkonna tegeliku konkurentsivõime kohta.
- Kolmandaks, tootlikkus: see jäi ilma konkreetse KPI-ta. Oleks õige olnud see sõnastada tootlikkuse tasemena töötaja kohta. Me aga ei osanud seda sõnastada konsensuslikult ambitsioonikal ja realistlikul tasemel. Sellega tuleb tööd jätkata.
Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ seadis põhieesmärgiks saavutada tootlikkuse tase töötaja kohta 80 protsendile EL keskmisest. Tegelikult aga eelmisel aastal langes tootlikkus töötaja kohta 70 protsendile EL keskmisest. Tootlikkus töötaja kohta on olnud stagnatsioonis alates 2012. aastast. Tootlikkuse kohta jäi küll üldine KPI sõnastamata, selle eest sai pandud kirja osaliselt mõõdetavaid eesmärke T&A, hariduse ja juhtimise vallas, mis võiksid omada mõju tootlikkuse kasvule.
Majandusarengu töögrupi raport
Artikli allikas: Taavi Veskimägi blogi