Kui ma 90ndatel Tartu Ülikoolis ajakirjandust tudeerisin, õpetas Priit Pullerits meile kohe esimeses uudise kirjutamise loengus: uudise pealkiri peab lühidalt edasi andma uudise kõige tähtsama sisu. Ütlema ära olulise, et lugeja teaks otsustada – kas soovib antud teema kohta lähemalt lugeda või ei.

Millalgi netiuudiste võidukäigu jooksul on see näpunäide aga pea peale pööratud – uus reegel tundub, vähemasti ingliskeelsete meelelahutusuudiste ja kõikvõimalike eneseabi-, elustiili- ja nõuande-lehekülgede puhul, et pealkiri ei tohi mingil juhul paljastada loo iva. Pealkirjadest on saanud omamoodi kiusamisvahend või narrimisviis – nende eesmärk on varjata loo põhilist ideed, et lugeja igal juhul pealkirjale klikiks. (Ja väljaanne saaks reklaamitellijatele näidata võimalikult suuri klikkijate hulki).

Milliseid n-ö klikipealkirju ma siis silmas pean?

”Nüüd on selge! Milline naine meeldib meestele?” (naistekas.delfi.ee) Kliki taga peidus olev vastus: tark ja haritud.

Klikipealkiri ”Nii juhtub iPhone’ga kui see maailma kõrgeima hoone katuselt alla visata” (Time) Vastus: läheb katki.

Klikipealkiri: ”Parim vahend pohmelli vastu” (digg.com) Vastus: joo vähem.

Klikipealkiri: ”Hakaniemi kohale tõusis meeliülendav vaatepilt” (Iltasanomat) Vastus: Pilv

Klikipealkiri: ”Nina, 31a, on reisinud 5 aastat ümber maailma – nii saab ta seda endale lubada” (Ilta-Sanomat) Vastus: Nina, 31a, käib tööl.

Klikipealkiri: ”Psühholoogiline põhjus, mis paneb sind ostlema Zaras ja H&M’is” (tyyli.com) Vastus: Psühholoogiline põhjus = odavad hinnad.

Ja nii edasi ja nii edasi. Kõige klassikalisem klikipealkirja koostamise valem on ilmselt siiski ”Kas oled kogu elu teinud …………. valesti?” Punktiiri kohale pane milline iganes argine tegevus, näiteks omleti tegemine või juukseklambri kasutamine.

Clicksaver’ga  klikipealkirjade vastu

Kui Eesti elustiili- ja meelelahutusportaalides on klikipealkirjade kasutamine vist veel suhteliselt leebe, siis Soomes kasutavad ka suured meelelahutusväljaanded neid oma veebikülgedel nii jõhkralt, et ”vastumürgina” on asutatud FB lehekülg Klikinsäästäjä (Klikisäästja), millest hiljuti valmis ka ingliskeelne variant Clicksaver. Klikisäästja idee on teha lugeja eest töö ära ja paljastada kliki taga peituv uudis. Üllatus-üllatus: tihti on paljastatud uudis pehmelt öeldes uudisväärtusetu.

Soomekeelsel Klikinsäästäjä Facebook’i lehel on juba üle 150 000 jälgija ja ka reaalne mõju olukorrale: Klikinsäästäjä asutaja Lauri Skön kirjutab veebilehel nimelt, et Iltalehti on sügise hakul teatanud, et loobub klikiajakirjandusest. Sköni sõnul on neil olnud asjalikke mõttevahetusi ka teiste Soome meediakanalitega.

PS Huvitav, kui näiteks toiduainetööstus käituks oma klientidega samamoodi nagu meelelahutusmeedia, kas siis leiaksime poeriiulilt konservikarbi sildiga ”Ennenägematu mere-elukas – ava karp!”