See mood tuli vist Venemaalt. Et tagada valimistel kõrge protsent ja õige tulemus, koguti linna pealt joodikuid ja muid asotsiaale, toimetati nad valimisjaoskonda ning anti kätte mobiiltelefon, et nad pildistaksid õigesti täidetud sedelit.
Tõestusmaterjali esitamisel said nad tasu, enamasti mingi peenraha, kuid mõnikord piirdus asi õllepudeliga. Eestis kasutati seda praktikat kõigepealt Kirde-Eestis kohalikel valimistel, kuid kuulujutud räägivad, et see on levinud ka mujale.
Ning nüüd on kord Riigikogu käes. Põhiseaduse garandi valimisel pidasid mõned saadikud vajalikuks teha oma valikust tõestusmaterjal; sellega rikuti Põhiseaduse sätet, mille kohaselt peavad valimised olema salajased ning iga Riigikogu saadik on oma valikus vaba.
Teises valimisvoorus tekkisid Reformierakonnas pinged, kuna mõned reeturid (Jürgen Ligi väljenduse järgi reetjad) arvatavasti hääletasid valesti. Valesti hääletasid nad fraktsiooni ühtsuse seisukohast, mis muidugi ei ole hea. Samas ütleb Põhiseadus, et iga saadik on oma valikus vaba ja sõltumatu, seega oli neil konstitutsiooniline õigus hääletada nii, nagu nad ise pidasid vajalikuks. Oma salajase valiku avalikustamine on aga vastuolus Põhiseaduse vaimuga (üks jurist, kellega olen konsulteerinud, ütles, et siin on eksitud ka Põhiseaduse tähe vastu, kuid ma ei julge siin seisukohta võtta).
Kui grupp seltsimehi mingist fraktsioonist avalikustab oma valiku, avalikustavad nad kaudselt ka teiste fraktsiooni liikmete valiku, eriti kui “aritmeetika ei klapi”.
Mõni läks koguni nii kaugele, et näitas oma sedelist pilti sotsiaalmeedias. Võib aru saada Madisonist, kes ilmselt tahtis lihtsalt oma teravmeelset taiest kõigiga jagada. Kuid Reformierakond!? Erakond, kust kõige rohkem tuleb manitsevaid hääli teiste suunas!? Aivar Sõerd!? Paistis ju korraliku, isegi pedantse inimesena.
Kõige suurem küsimus on aga siin isegi mitte nendes, kes pildistasid, vaid selles, kelle jaoks nad seda tegid, kelle silme ees tahtsid nad olla õiged parteisõdurid või koguni, keda nad nii kardavad, kes on neile Põhiseadusest tähtsam?
Selline maiuspala ei saanud muidugi jääda tähelepanuta meie sõbralikus vene propagandakanalis Sputnik, mis üllitas nii eetris kui internetis vastavateemalised uudised.
Poliitikud on tihti väljendanud muret Riigikogu vähese autoriteedi pärast. See on tõesti murettekitav asjaolu, kuid raske on lugu pidada inimestest, kes ei pea iseendast lugu.
