Aimata võib, et vastanduv identiteedipoliitika pingestab Türgi poliitilist ja ühiskonnaelu veel viis aastat ja kogukonnad, kes jagavad küll üht riiki, aga harrastavad drastiliselt erinevat elustiili, presidendi eestvedamisel üksteisele kätt ei ulata.
Türgi presidendivalimised kulmineerusid pühapäeval. Senine president Recep Tayyip Erdoğan sai 52,14% hääli, vastaskandidaat Kemal Kılıçdaroğlu pälvis 47,86% valijate toetuse. Kui Erdoğan reedel kolmandat korda presidendiks vannutatakse, lisandub tema 20 aastale Türgi poliitika tipus veel viis.
Esimese võidukõne pidas Erdoğan Istanbulis Kısıklı linnaosas, kuhu kogunesid tuhanded toetajad. Bussi katusel seistes laulis ta koos toetajatega. Oma kõnet alustas ta valimisvõitluse meeleolus AKP (Õigluse ja Arengu Partei) liidrina, mitte ühtsust taotleva presidendina. Lühikeses sõnavõtus kiitis ta Türgi demokraatiat ja naeruvääristas (Türgi oludes liberaalseid) vastaseid, sildistades neid LGBT käsilasteks. Ta rõhutas, et perekonda ja traditsioonilisi pereväärtusi austavad üksnes AKP ja selle liitlane MHP (Rahvusliku Liikumise Partei). Ta manitses, et naiste peksmine on haram (patt islamis). Veel toonitas ta, et välisjõududel pole õigust Türgi otsuseid laita. Lõpuks jõudis ta alustada munitsipaalvalimiste kampaaniat: „Me armastame Istanbuli väga! Istanbul on meie arm, alustasime (poliitilist) teekonda Istanbulist ja jätkame Istanbuliga,“ pidades silmas, et Istanbuli haldab opositsioonipartei CHP eesotsas linnapea Ekrem İmamoğluga, kelle jalgealuse ta kütab peagi kuumaks.