Paldiskisse käib korra tunnis Tallinnast rong, mis sõidab mere äärde nagu Belgias, Põhjamaades või Šveitsis järvede kallastel. Võrdlus sellega ka lõpeb: rongilt maha astudes tööstussadamate pärast randa ei pääse. Paldiskis on ajad aga muutumas.
Siia arendatakse kliimaneutraalset kvartalit, kus saaks elada tark tööjõud, kes töötaks siinsamas. Linn võtab eeskuju Põhjamaadest, konkreetselt Eskilstuna linnast. See on praktiline ja loomulik. Eesti saartel ja läänerannikul elasid teise ilmasõjani rannarootslased, kes pea kõik evakueeriti sõja eel Rootsi. Noa-Rootsis näeme rootsikeelseid silte tänini. Enne, kui Venemaa anastas 18. sajandil Soome ja Eesti, kuulusime hõimunaabritega Rootsi kuningriigi alla. Paldiski asemel oli Rågerviki küla. Mulle see meeldib, sest meenutab meie põhjamaist kultuuriruumi ja näen selles sümbolit.
