Sügavalt juurdunud progressiusk on pannud meid eeldama, et elu peab minema ajas järjest paremaks (loe: mugavamaks). Kuid järjest kasvav autostumine on meie senist liikuvuskorraldust tupikusse viimas, terav puudus on nii linnaruumist kui keskkonnasäästust. Kas peame tulevikus leppima ebamugavamate alternatiividega kui isiklik auto?

Isiklik auto: vabaduse sümbolist säästva arengu piduriks

Valdav osa inimesi nõustub, et pole mugavamat viisi punktist A punkti B liikumiseks kui isiklik auto. Uksest ukseni sulle sobival ajal sinu privaatses ruumis. Eestis on see reeglina jätkuvalt ka kõige kiirem liikumisviis kahe suvalise punkti vahel, kui välja arvata need kohad, mida teenindavad ekspressrongid ja tramm Tallinnas tipptundide ajal.

Kuid isikliku auto juures, mis eelmisel sajandil kujutas endast imelise vabaduse kehastust ning mille positsioon eelistatuima transpordiviisina on täna veel absoluutselt vankumatu, on hakanud ilmnema arvukad miinused.

Tea Danilov

Tea Danilov on Arenguseire keskuse juhataj. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusmagistri kraadiga, spetsialiseerumisega ökonomeetriale ja majandusteooriale. Töötanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktorina ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis siseturuosakonna ja majandusarengu osakonna juhatajana. Loe artikleid (2)