Obstruktsiooni on kasutatud juba 2000 aastat ja see, mis hetkel toimub Eestis, pole protseduurika mõttes midagi uut.
Ajaloo esimene kuulus obstruktsioon leidis aset 59. aastal eKr, kui senaator Cato Noorem kasutas seda vastusena maareformi seaduseelnõule, mille algatajaks ja rahastajaks oli toonane konsul Caesar. Kui saabus aeg Catol debatis sõna võtta, alustas ta ülipikka kõnet, pidades muidugi ka vaheaegu. Caesari eesmärk oli võtta eelnõu vastu enne, kui tema kaaskonsul Marcus Calpurnius Bibulus kuu lõpus võimu enda valdusesse haarab. Mõistes Cato kavatsust, käskis Caesar liktoritel Cato ülejäänud ööpäevaks vangi pista. See samm oli paljude senaatorite seas ebapopulaarne ja oma veast aru saanuna andis Caesar peagi käsu Cato vabastada. Sellest kujunes Cato väike võit: päev läks raisku, ilma et senat oleks jõudnud eelnõu toetava ettepaneku üle hääletada. Kuid lõppude lõpuks sai Caesar Cato vastuseisust siiski jagu, viies meetme arutamiseks rahvatribuuni ette, kus see läks ka läbi. Sellel organil oli õigus senati otsuseid vetostada.
