Psühholoog ja koolitaja Veiko Valkiaineni juhtimisblogi ja podcast‘i seekordseks vestluskaaslaseks on Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Kui viimased kaheksa aastat on Taavi olnud Eleringi juhi rollis, siis sellele eelnevad kaheksa aastat kuulusid poliitikale. Tal oli võimalus poliitikas oldud aja jooksul juhtida nii Riigikogu suurimat fraktsiooni kui ka erakonda, töötada rahandusministri ja Riigikogu aseesimehena. Enne poliitikasse siirdumist töötas Taavi riigiametnikuna Rahandusministeeriumis. Ta on osalenud ka paljude riigi enamusosalusega äriühingute nõukogude töös. Täna aga räägime sellest, mis asi see juhtimine siis Taavi mätta otsast vaadatuna ikkagi on ja kus tema näeb juhtimiskvaliteedi kasvu kõige enam.
Mõtteid vestlusest:
- Me näeme igapäevaselt seda, et juht tegeleb juhtimisega siis, kui kõik muud tööd on tehtud. Ta peab esmalt ikkagi ennast mingi valdkonna eksperdiks ja alles teisalt siis juhiks. Tuleb küll tõdeda, et eelkõige kehtib see keskastme juhtide puhul.
- Kui nüüd aga tulla minu põhisõnumi juurde, et juhi töö ongi eestvedamine, siis sellega tahan ma sisuliselt öelda seda, et juhi edukust ei mõõdeta mitte selle järgi, mida ta parasjagu ise juhina ära suudab teha, vaid ikkagi seeläbi, kuidas ta suudab teiste tööd korraldades kogu oma meeskonna edukust ja tulemuslikkust tõsta. Selle kõige juures on minu arvates edu võtmeks just eestvedamine selge narratiivi kaudu.
- Mina juhina olen väga visiooni-inimene: mind tõmbavad käima suured visioonid ja sellest lähtuvalt on ka eestvedamine läbi narratiivi mulle omane juhtimisviis. Minu kui juhi stiili väljendab see, et ma loon selge visiooni sellest, kuhu me teel oleme, mida me organisatsioonina saavutama peame ja olen siis nö heas mõttes selle visiooni evangelist, et see koos teistega läbi arutatuna viia kõikide organisatsiooni liikmeteni. On oluline, et tõesti kõik inimesed organisatsioonis mõistaksid, mis on nende töö tähendus selle visiooni kontekstis. Et kõik inimesed tajuksid, et nad on osa sellest narratiivist; et see visioon on midagi, mida me kõik koos soovime ja suudame ellu viia; et sellega tegelemine tooks meile sära silmi. Ja siis loomulikult tuleb kindlustada pidev tagasisidestamine, et hoida kätt pulsil ja toetada organisatsiooni liikumist õigel kursil. Selleks on mul oma meeskonnaliikmetega kalendris iganädalased pooletunnised üks-ühele kohtumised, kus ma saan juba praktikas kindluse nende tegevuse ja meie ühise visiooni joondumise kohta.
- Raske koht sellise narratiivil põhineva eestvedamise juures on minu arvates see, kuidas ikkagi võimalikult suur hulk inimesi mõttega kaasa saada. Kui mulle endale võib juba tunduda, et ma olen seda visiooni ja tulevikuideed tüütuseni korrutanud, juba vaata et muutudes iseendale igavaks, ei pruugi sellest ikkagi piisata, et see läbi kogu organisatsiooni ära kommunikeerida. Selleks, et kõik inimesed oleksid pardal ja tajuksid selgelt, milline on see nende roll selles suures narratiivis ehk kuidas nemad saavad kaasa aidata selle teostumisele — vot seda ei ole sugugi kerge edukalt ära kommunikeerida. Ja ma arvan, et juhtidena me pahatihti hindame valesti, millal juba inimesed on meiega kaasas. Me süsteemselt alahindame seda pingutust, mis on vajalik, et tõmmata organisatsioon kaasa muutuste elluviimisele. Tuleb arvestada, et kuigi su lähim meeskond võib sinuga juba kaasas olla, siis tegelikult laiema seltskonna kaasamine võtab tohutult aega ja energiat.