Õnn naeratas. Tavaliselt seondub selline tõdemus vedamise, juhusega, milles inimese enda osa on tilluke või pole seda tunnetuslikult üldse. Õnn naeratab lotovõitjale, valituks osutunule, sotsiaalelamispinna saanud inimesele, ootamatult lühikese ooteajaga eriarsti juurde pääsenule. Kuid kui palju on neis pildikestes õnne – tunnet, mis kestab ja soojendab?

Üheks sagedaseks mõõdikuks eluga rahulolematuse, pinge ja frustratsiooni kuhjumisel on õnnelike hetkede kadumine. Inimene tuleb küll elus toime, läheb hommikul tööle, kooli või kuhu iganes peab, ent ei tunne end selle juures positiivse, rahuolevana. Parema-meelega-jääksin-koju-teki-alla-tunnet on aeg-ajalt kõigil, see ei pruugi kohe masendust või depressiooni tähistada. Õnnetunde defitsiit võib pikemaajalisel kuhjumisel aga eluisu ära võtta küll.

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (67)