Inimene kui liik on tegelikult juba muutunud, bioloogilise olendi asemele on tulnud imagotehnoloogiline olend, ütleb ühiskonnateadlane Erkki Luuk.
Ma pole vist esimene, kes on tähele pannud, et tänapäeva poed ja eriti just kaubakeskused kujutavad enesest templeid, kus inimesed maheda taustamuusika saatel pühalikult ringi luusivad. Sellel on mitmesuguseid põhjusi: ost, väärtuste omandamine, kujutab endast grandioosset aufbau’d, inimese ülesehitamise protsessi. Ma pole vist ka esimene, kes teeb järgmise tähelepaneku: ‘inimeseks’ saamise, st eneseidentifikatsiooni protseduur seisneb tänapäeval selles, et end tükkhaaval poest tagasi ostetakse. Meie tunded, väljanägemine, mälestused, identiteet ümbritsevad meid kauba kujul. Selle omandamist pole vaja mitte ainult meile, vaid ka teiste jaoks – meie tarbimiseelistusest ja -võimalustest sõltub see, kuidas me teistele välja paistame, mis kokkuvõttes tsementeerib meie identiteeti veelgi. Paljas, kaubanduslikult produtseeritud imagoloogiata ja käitumiskoodide poolt produtseeritud tehnoloogiata inimene (semiootilises mõttes 0-märk) on nähtamatu – ta asub väljaspool meie sotsiaalset tajuulatust. See näitab, et inimene kui liik on tegelikult juba muutunud, ja et selle asemele on tulnud imagotehnoloogiline olend.
