Tänapäevasel kiirel ja tõttaval ajastul on valdavaks tendents tarbida kiiresti ja palju. Tarbimiskultuur ja sellega kaasnevad paratamatud mehhanismid on jõudnud ka kultuurivaldkonda, kus juba räägitaksegi pigem kunstiteoste tarbimisest, kultuuritarbimisest, mitte enam kogemisest või elamuste ja mõtteainese saamisest ja otsingust.
Kaasaegse kultuurielu ja loometöö konteksti moodustavad kapitalistlik süsteem, turumajandus ja tarbimisele orienteeritud lähenemine. Kunstiteoste kaubastamise probleemi on käsitlenud muuhulgas Dominic Strinati oma teoses „Sissejuhatus populaarkultuuriteooriatesse“, kus ta küsib, kas ehk pole tulususe ja turustatavuse kriteeriumid saanud tähtsamaks kunstnikutööst ja intellektuaalsest väljakutsest. Nõnda võime kultuuri vaadelda täna suuresti ka kommertsliku eesmärgiga „toote“ või „kaubana“, millest annab teravalt tunnistust meie igapäeva kõnepruuki lisandunud terminid nagu „kultuuritarbija“.