“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.
Soome
Soome noored üllatasid ühiskondlikkuses positiivselt
Rahvusvahelise uuringu tulemustest selgus, et Soome 14-aastased elanikud on ühiskonnas toimuvaga kursis olemise osas maailma tipus, nad usuvad ühiskondlikesse organisatsioonidesse, politseisse ja kaitsejõududesse. Ka varasemast suurem osa kavatseb valimisealiseks saades minna valima, kuid ebaseaduslikes meeleavaldustes osalemine ei ole enam nii atraktiivne. Üks võimalik seletus sellistele arengutele noorte suhtumises on kasvav ebakindlus maailma, oma regiooni ja selle kaudu ka oma riigi arengutes. Loe edasi…
Kouvolast esimene kaubarong otse Hiina
10.11 läks teele esimene kaubarong Koulovast, millele on operaator Unytrade korraldanud otsetee Hiina Xi’ani linna. Ettevalmistus raudtee otseühenduse avamiseks Soome ja Hiina vahel algas 2013. aastal koostöös Kasahstani raudteega. Üks ots võtab aega kümme päeva ja eesmärgiks on saada kummaski suunas kulgema üks rong nädalas. Loe edasi…
Helsingist metropoli tegemine eeldab massilist sisserännet pealinna
Helsingi ainus võimalus rahvusvahelises võrdluses usutavaks metropoliks saada on elanike arvu suur kasv. Samas on juba praegu selgeid probleeme mujalt Soome kolinute tööhõivega ka pealinnaregioonis, nii et kuidas siis ikkagi leida argumente Helsingisse massiliseks kolimiseks ja kolinutele ka rakendust.
Elanike arvu pikema prognoosi täpsusest ehk adekvaatsusest on omakorda sõltuv aga linnaruumi üldplaneeringu koostamine. Praeguse prognoosi järgi peaks olema Helsingis 2050. aastal 860 000 elanikku (praegu 620 000-640 000 ja pealinnaregioonis 1,2 miljonit), veel aasta tagasi oli vastav prognoos tagasihoidlikum. Loe edasi…
Läti
Lätis kahtlustatakse antibiootikumide ülekasutamist
Lätis kahtlustatakse, et antibiootikume kirjutatakse välja liiga sageli selleks tegeliku vajaduseta. Vastavat teemat käsitlevas ümarlauas tõdeti, et antibiootikumid ei ole mingi võlukepike, millega kõike ravida, vaid ikkagi ainult bakteriaalset laadi probleemide lahendamiseks vajalik ravim ning sageli oleks hoopis vaja täiesti tavalist penitsiliini. Loe edasi…
Läti on Euroliidus hariduse esirinnas
Värskelt avaldatud Euroopa Liidu hariduse olukorra aruandes on Läti pea kõigi kriteeriumite osas üle keskmise tasemel. Näiteks oli Euroopa Liidus 2016. aastal 30-34 aastaste vanuserühmas 39,1% kõrghariduse omajaid, aga Lätis vastavalt 42,8% ning töötavate 20-24 aasta vanuste seas oli kõrghariduse omandanute osakaal euroliidus 78,2%, kui Lätis jällegi 81,4%. Loe edasi…
Ühistranspordivahendiks Läti ääremaadel saab ka sõiduauto
Seimi läbis äsja edukalt muudatusettepanek, mille alusel ühistransporti käsitlevas seadusandluses hakatakse hõreasustusega maapiirkondades ühistranspordi pakkumiseks lubama ka sõiduautode rakendamist. Samas on otsustatud, et osadel maakonna ja linnadevahelistel liinidel, kus reisijaid napib, hakatakse liinide sulgemise alternatiivina hoopis teenust pakkuma ainult ettetellimise alusel ehk kui bussile ei ole eelmüügist pileteid ostetud, siis järelikult tellimust ei ole ja buss ei välju.
Rootsi
Põhjamaade inglise keele oskuses tagasilöök
Teist aastat järjest tuli maailma parimaks inglise keele oskusega mitte-inglisekeelseks riigiks Holland, edestades taas seda tiitlit varem pikalt ehk vastava indeksi väljaselgitamise algusest 7 aastat tagasi kandnud Põhjamaid. Viimati ruulis Rootsi 2015 ja Taani 2014, aga viimased 2 aastat on olnud Hollandi pidu. Väga kõrge inglise keele tasemega riikide sekka kvalifitseerusid tänavu veel lisaks eelmainitutele Norra, Singapur, Soome, Luksemburg ja Lõuna-Aafrika. Loe edasi…
Stockholmi Ülikool pani isikukoodid tööle sotsiaaluuringutes
Kuna Rootsis käib pea iga avaliku ja muugi teenuse tarbimise juurde isikukood ehk personnummer, siis hakkas Stockholmi Ülikool kasutama seda abivahendina ja pidepunktina sotsiaaluuringutes erinevaid andmebaase koostades ja läbi töötades samal ajal kui reeglina levib mujal hirm Suure Venna ees. Nii on olnud võimalik nö. kõrvalt ja sekkumata jälgida näiteks sedavõrd komplitseeritud protsesse nagu peredünaamika ja rahvastikuprotsessid, mida reeglina üritatakse uurida küsitluste kaudu. Loe edasi…
Isaduspuhkus ruulib Rootsis
Vastavalt värskele statistikale võtavad isad Rootsis praegu välja 27,6% lapsevanemhüvedest, mille sekka käib ka lapsevanemapuhkus, ja emad 72,4%. Kümme aastat tagasi olid vastavad näitajad 20,9% ja 79,1% ehk kasvu isade poolel on olnud kolmandiku jagu. Loe edasi…
Venemaa
Laste ja noorte ühiskondlikult kasulik töö jäi Riigiduumas määratlemata
Vastavalt statistikale olevat pooltel vanemate klasside (9-11. klassid) õpilastel Venemaal mingi töökogemus, mistõttu peeti vajalikuks hakata sellist töötamist seadusandluses täpsemini käsitlema kasvõi selleks, et lisaks tööle oleks hõlpsam ja selgem koolinoorte kaasamine ettevõtlusse või lausa ettevõtluse arendamisse. Kahjuks jäi hea mõte aga sedapuhku Riigiduumas kinni selle taha, et ei suudetud ühiskondlikult kasuliku töö mõistes ja sisus kokku leppida. Loe edasi…
Varaline ebavõrdsus 1905. aasta tasemel – kas aines uueks revolutsiooniks?
Suure revolutsiooni suureks juubeliks valmistudes hakati süvenema ka majanduses ja elanikkonna varalisuses toimunud protsessidesse, et välja tuua mingeid üldistavaid dünaamikaid isiku ja majanduse suhetes Venemaal saja aasta jooksul. Erinevate autorite uuringutest on nüüdseks selgunud, et tegelikult ei olegi täna väga põhjendamatu küsida, et kas uus revolutsioon oleks praegu võimalik ning aja- ja asjakohane, sest elanikkonna varaline ebavõrdsus on praegu sisuliselt 1905. aasta tasemel. Loe edasi…
Revüü „2 x 50 Punase Varjundit“ vemmalvärssides
Üks kultuurne moodus Venemaal revolutsiooni suurt juubelit tähistada on mingite lavastuste kaudu toimunule hinnangu andmine. Projekti „Kodanik Poeet“ poolt Moskvas Izvestija Hallis lavastatav „2 x 50 Punase Varjundit“ on vormilt revüü ja sisult kronoloogiline vemmalvärss, kus võetakse ajalises järjestuses läbi nii kõik võtmesündmused aja loo jooksul toimunus, kui ka kõik võtmetoimetanud isikud. Loe edasi…
Ain Hinsberg
Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (173)