Podcast‘i “Tagasi” seekordseks külaliseks on Keskerakonna poliitik Yana Toom, kellega räägime kahtlustustest, mille all nii Toom kui ka siinsed vene taustaga inimesed elama peavad.
Kas Mihkelsoni juhtum osutab sellele, et tulevane valimistsükkel kujuneb räpasemaks kui muidu? Millised on EKRE võiduvõimalused valimistel ning kuidas läheb neil vene valijate kõnetamisega näiteks Narvas? Kui populistlikuks on muutunud meie endi praegused valitsusjuhid? Kuidas seletada Savisaare langust ühe juhtiva partei eesotsast vaktsiinivastaste kampa? Miks ei saa Eestis Rohelised tuult tiibadesse, samal ajal kui nad Euroopas laineid löövad? Ja kui reaalne on üleminek venekeelselt õppelt eestikeelsele?
Valitud mõtteid:
- Meie inimesed on väga Kapo-usku. Eriti oli seda tunda pandeemia ajal, kui inimeste õigusi jõuliselt kärbiti – heal eesmärgil muidugi, ma üldse ei vaidlusta seda. Aga inimesed hästi kergelt andsid selle (vabaduse) ära ja tagasi ka ei küsi.
- Ajaleht Postimees midagi kogemata ei tee. Nad väga osavalt – ja häbematult, ma ütleksin – kujundavad avalikku arvamust. Mihkelson ei ole minu sõber, meil on temaga väga vähe ühiseid seisukohti; aga muidugi tehakse talle praegu liiga, siin pole mingit kahtlust.
- Politoloogid räägivad, et meil on praegu väga suur osakaal inimesi, kes ei oska valida. Kes päriselt ei oska. Näiteks venelaste seas koguni 28% on täiesti segaduses, et kuhu minna. Ilmselt väga paljud jäävad (valimistel) koju.
- Õnneks on meil praegu väljas väga soe, nii et kõik need energiaarved pole inimesi veel täielikult maha löönud. Aga kui läheb külmaks, siis võib EKRE need valimised ka võita.
- Kaja Kallas on, või tegelikult oli intelligentne, arutlev inimene. Kui ma praegu loen ta sõnavõtte, siis ma ei näe seda enam. Inimene teab, mis on tõde; inimene teab täpselt, kuidas asjad käivad; maailm on mustvalge; see on hea, see on halb – mis hetkel käib ära see klikk, et riigi- või valitsusjuht muutub justkui väikseks jumalaks, kellel on kõik selge? Neid poliitikuid, kellega sa räägid, kes tegelikult kuulavad ja püüavad arutleda, Eestis enam ei ole. Vähemalt võimu juures enam pole.
- Edgar on kahtlemata Eesti poliitika suurkuju ja ma olen talle väga tänulik paljude asjade eest, aga ta on praegu teine inimene. Ja see inimene on haige.
- Eestikeelsele õppele üleminekust. See pole realistlik. Süsteem 60/40 viidi ka suure pahandusega ellu aastal 2013, vist. See ei töötanud, seda teadsid kõik, võib-olla välja arvatud eesti lehtede auditoorium. Seda teadis iga venelane, kellel käivad lapsed koolis, õpetajad, haridusministeerium. Ja nüüd tuli välja, et eksamitulemused on halvad. Lõpuks jõudis kohale.
- Poliitikas on veneviha aastaid olnud tugev poliitilise indentiteedi osa. Kui võtta venelased Eesti poliitilisest pildist välja, siis mida teeks Isamaa, EKRE?
- Eestivenelane on selline hea, ohutu vaenlane. 2007 oli vist tipp, mida võib oodata kohalikult venelaselt: ta läheb tänavale ja lööb mõned vitriinid sisse. Kõik. Mingit protesti pole oodata, hääletamisõigust tal ei ole. Keelega on nagu on. Väga hea!
“Tagasi” on Edasi podcast, kus kirjanik ja kultuurikriitik Mikk Pärnits kohtub Eesti kultuuris ja elus silmapaistvate isikutega ning puudutab vestluse käigus ka neid teemasid, millele mõtleme, aga millest võib-olla ei julge juttu teha.
