Ilmar Raag. Üks samm identiteedist äärmuseni

Ilmar Raag. Illustratsioon: Toon Vugts

Kuidas olud sünnitavad äärmuslikke ideoloogiaid.

Vaiksesse Ameerika väikelinna saabus motobande. Nii algab Hollywoodi 1953. aasta mängufilm “The Wild One”,(1) mis kujutab nihilistliku noorsoo ja tubli väikekodanluse konflikti. Eriliselt kuulsaks selles filmis sai stseen, kus üks kohalik mees küsib mustades nahktagides mootorratturitelt, kas nad mässavad millegi vastu. Marlon Brando mängitud mässaja vastab seepeale: “Whaddaya got?” (“Mis Sul pakkuda on?”) See, mille vastu mässatakse, ei ole oluline, sest mäss iseenesest on elustiil ja hoiak. Tundub triviaalne?

Paraku on olemas ka alternatiivne arusaam mässust, mille kuulutajateks on viimasel kümnel aastal olnud need, kes Euroopas on tapnud hüüatuse “Allahu akbar” saatel üle 300 inimese.(2) Sel puhul räägime ajupesust ja propagandast, mis paneb inimesed vägivaldselt käituma. Viimati lugesin ajalehest Postimees Siim Pauklini artiklit “Kultuuride kokkupõrge ja Lääne taandumine”(3), kus mitmete koraani ja hadith’ide tsitaatide toel demonstreeritakse, et islam ei ole rahumeelne religioon ja see kõik viib lääne kultuuri kadumiseni. Islam ei ole muidugi ainuke ideoloogia, mida kardetakse. Avalikus ruumis räägitakse palju Kremli ajupestud inimestest ja ka vaktsineerijate ja antivakserite propagandast.

Ilmar Raag

Ilmar Raag on otsija ja filmilavastaja. Aga ta on olnud ka Riigikantselei Strateegilise kommunikatsiooni nõunik, kus ta tegeles peamiselt kriisikommunikatsiooniga. Loe artikleid (37)