“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) inimeste jaoks olulisi ja/või tähelepanuväärseid meedias kajastamist leidnud teemasid, mis peavoolumeedia kaudu Eesti lugejani ei pruugi jõuda. Alljärgnev meediaülevaade on valik põnevamatest ja Eesti lugejale huvi pakkuda võivatest uudistest.

Soome

Uus ”Tundmatu Sõdur” kütab ootused ette üles

Käesoleva kuu lõpus kinodesse jõudev “Soome 100” tähistamiseks ajastatud uus versioon filmist ”Tundmatu Sõdur” on saanud juba ette kiitvaid hinnanguid. Aku Louhimies on saanud oma töö eest äsja ainult kutsetega auditooriumile korraldatud eeslinastuse järel sotsiaalmeedias kõvasti kiita sõnadega ”kaunis, realistlikult elutruu, puudutav, muljetavaldav ja seda peab nägema.” Loe edasi…

Niinistö suurt edu tsementeerib omakorda veel järelkasvuuudis

Soome President Sauli Niinistö (69) tuli hiljuti avalikkuse ette positiivse pommuudisega, et tal on oma kasa Jenni Haukioga (40) varsti peenikest peret tulemas. Niinistöl on eelmisest abielust kaks täiskasvanud last (üks nendest Jennist isegi paar aastat vanem), Jennile on see esimene laps.

Niinistö on juba jõudnud tohutus furooris teda massiliselt õnnitlevat rahvast rahvaisalikult tänada ja vähetähtis sellise elevuse taustal ei ole see, et paljude kommenteerijate hinnangul on nüüd niigi jaanuaris toimuvateks valimisteks valmistuvatest presidendikandidaatidest konkurentsitult populaarseim Niinistö (küsitluste alusel 76% vastanutest soovib tema jätkamist) muutnud teistele kandidaatidele temaga konkureerimise pea võimatuks. Loe edasi…

Tänavune suvi Soome viljapõldudele viimase 30 aasta halvim

Külm ja märg suvi, mis ei ole lasknud viljal kasvada ja takistas ka saagikoristust, on võrreldav ehk lähiminevikust ainult 1987. aasta katastroofiga – vähemalt praegu aktiivselt põllumajandusega tegelejad sellist oma tegevusajalt ei mäleta. Nüüd hinnatakse kogukahju 30 miljoni euro kanti ja kõige kriitilisem on seis põhjas ja idas. Loe edasi…

Läti 

Läti Ülikool lööb häirekella läti filoloogia pärast

Läti Ülikool on tõstatanud avalikkuse ees küsimuse, et mis saab läti keelega kui rahvusidentiteedi ühe alustalaga tegelemisest, kui riik paistab jätkuvalt vähendavat selleks mõeldud vahendeid ja samal ajal väheneb pidevalt ka läti filoloogia tudengite arv. Varsti ollakse seisus, kus ka neid väheseid tudengeid ei ole kedagi õpetama panna, kuna vastava valdkonna õppejõudusid ”kojamehe palgaga” tööle ei saa ja kinni ei pea. Loe edasi…

Uus vaade Riia sildadega seotud ummikute lahendamisele

Kes meist ei oleks vähemalt korra istunud kas Riia kesklinnas või lausa jõekaldapealsel liiklusummikus, mis on nii või teisiti seotud ühega Daugavat Läti pealinnas ületavatest sildadest? Nüüd on linnaarhitekt pakkunud välja uudse lahenduse vähemalt ideena – sildadele osaks saava suure liiklussurve vähendamist pakkudes ka ühendusi kaldalt kaldale … mööda jõge ennast kasutades jõetransporti. Loe edasi…

Lätis plaanitakse eraelu eraldi kaitsma hakata

Läti Justiitsministeeriumis on jõudmas lõpule töö üksikisikute põhiõiguste kaitse seaduseelnõuga. Tegelikult ei ole nii radikaalselt kõlava uudise taustal tegemist millegi muuga, kui Läti seadusandluse järele aitamisega euronormatiividele ja eeldatavasti jõutakse selleni järgmise aasta mais. Loe edasi…

Rootsi

Rootsi järgmiste valimiste võtmeküsimus – uus-rootslaste kaasatus

Sõltumata järgmise aasta valimiste poliittulemusest on kogu ühis- ja kogukonna seisukohalt sealse demokraatia võtmeküsimuseks see, kuivõrd suudetakse valima tuua väljaspool Rootsit sündinuid. Rootsis on küll maailma tippu kuuluvad näitajad valimistel osalemises, kuid käärid sünnipäraste rootslaste ja uus-rootslaste vahel on suured – viimastel Riksdagi valimistel vastavalt 90% ja 75%.

Samuti kui Rootsis on kolm aastat seal vastavalt registreerituna elanud välismaalastel õigus hääletada kohalikel valimistel, siis viimati kasutas seda võimalust ainult kolmandik nendest. Loe edasi…

Stockholm ”tõstab nägu” … pöörates näoga kogukonna poole

Stockholm on kõige kiiremini kasvav pealinna Euroopas. Aga kasvuga kaasnev elanikkonna suurenemine sunnib mõtlema kvantiteedi kõrval ka sellele, et kuidas tagada mahtude kõrval ka positiivsed mõjud.

Üks põhiteese praeguse face-lift kampaania raames on, et linnaruumi ehitamine ja arendamine peab (p)arendama ka sotsiaalset integreeritust antud ruumis. Maakeeli – erinevatel inimestel ja rühmadel peab olema kohtumine ja koosolemine mitte ainult võimalik, vaid ka linnaruumi poolt soodustatud vältimaks segregeeritusest tulenevaid konflikte, mis omakorda toovad kaasa negatiivse peegelduse isiklikul ja ka majanduslikul tasemel. Loe edasi…

Pratar du Minecraft?

Dalarnas Älvdalenis umbes 3000 kasutajaga ehk väljasuremise ohus kohalikku iidset viikingikeelt Övdalsk või Älvdalska asutakse kaitsma, et mitte öelda arendama, kasutades seda ühena mängukeeltest nimega Elfdalian Minecraftis. Minecraft on väga edukas arvutimäng kategoorias liivakastimäng, ellujäämine, loovreziim, halastamatu (hardcore). Loe edasi…

Venemaa

1917. aasta sündmustele pandi hindeid

Tänase Venemaa elanikel paluti hinnata 1917. aasta revolutsioonilisi sündmusi. Sealne ühiskond on ka sajandi jagu hiljem jaotunud pooleks, sest revolutsiooni hindas positiivseks või negatiivseks võrdne osakaal vastanutest – täpsemini a 46%. Tuues aga revolutsioonilise mõõtme tänasesse päeva arvas 92% vastanutest, et tänasel Venemaal ei tohi revolutsiooni lubada. Loe edasi…

Miljardid pärandisse on investeering patriotismi?

Loode-Venemaa regioon saab järgmine aasta rohkem vahendeid pärandiobjektide ja monumentide renoveerimiseks ja arendamiseks. Kui tänavu on vastava riigiasutuse vastav eelarve 3,8 miljardit rubla, siis järgmiseks aastaks on eelarvesse pandud 4,1 miljardit, kusjuures ametnike sõnul võib seegi summa veel kasvada. Hankemahtude keeles rääkides on tänavu näiteks tegemist olnud 111 hankega. Eelarvekasvust teatanud uudise teeb kuumapoolseks tõsiasi, et seni ja ka praeguste hangetega ei ole kõik just eeskujulikult välja kukkunud … Loe edasi…

Piiteri ühistransport wifistub

Piiteris on käivitamisel projekt, mille raames saavad trollibussid ja trammid tasuta wifi. Äsja algas vastava tehnika testiperiood, mille lõppedes detsembris alustatakse võrgustiku rajamisega, mis peaks järgmise aasta lõpuks tagama kolmandikus trollidest ja trammidest wifi ühenduse. Loe edasi…

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (174)