Odessa Classics on saanud pöördumatult Euroopa festivaliks ja seda teed ei suuda muuta ka alatu ja mõttetu sõda. Festivali toimumise taga seisab kodanikuühiskond ja see on võimas relv. Eesti ettevõtja on tulemas kultuuri toetamise juurde, aga temaga tuleb hellalt ümber käia ja usaldust ei tohi kuritarvitada.
Eesti kodanikuühiskond andis möödunud nädala neljal päeval peavarju Ukraina suurimale klassikalise muusika festivalile Odessa Classics, mille kaudu nägid paljud eestimaalased esmakordselt euroopalikku Odessat. Musta mere pärli kuvand maailmas, ju siis ka Eestis, jaguneb laias laastus kaheks. Sügav kultuuripärand, viisakalt säilinud, kuid pidevas lammutamisohus võimas arhitektuur, Euroopa üks ilusamaid ooperiteatreid, tugevad kirjanduse, muusika ja kunsti brändid, selle kõige krooniks nõuka pärandina võimas huumor. Ja teiselt poolt seikluslik, romantiline banditism, mis meie omagi turistide jaoks mõnel korral saatuslikult lõppenud.
Luues 2015. aasta suvel Odessa Classicsi festivali, seadsid selle asutajad eesmärgiks korraldada euroopalik kultuurisündmus, euroopalikus linnas. Seda, kui keeruline on Ukrainas sellist eesmärki saavutada, kinnitab kahjuks ilmekalt Ukraina vastu peetav, absoluutselt mõttetu sõda. Nii kui hakkad vähegi joone peale saama, tuleb löök “vennasrahvalt” ja kogu tehtud tööd lendab aastaid tagasi. Sellest on vähe abi, et lööja ise lendab tagasi aastakümneid.
Niisiis kolis Odessa rahvusvahelises plaanis olulisim kultuurisündmus Tallinna, Laulasmaale ja Tartusse. Ja mitte ainult ei kolinud, vaid mitmekesistas ka Eesti muusikakeskkonda, andis sadadele tuhandetele inimestele võimsa elamuse ning tegi lisaks Odessale suuremaks ka Tallinna. Nimelt kandis festivali avakontserdi üle Euroopa kultuurikanal Arte, mis jätkab kontserdi promomist veel pikka aega. Arte jõudmine Eestisse ja Eesti jõudmine seeläbi Prantsusmaa ning Saksamaa (Ukraina toetuse mõttes) mõjutamist vajava publikuni on festivali peakülalise Daniel Hope’i soovituse tulemus. Tegemist on klassikalise muusika ühe superstaariga, kelle mõju ulatub kaugemale kontserdisaalidest. Meie muusikasõbrad teavad Daniel Hope’i muuhulgas tema Berliini kodust eetrisse läinud online-kontsertsarja kaudu, mille viis COVID-i ajal Euroopa kodudesse seesama Arte ja mille raames osales projektis teiste seas ka Kristjan Järvi.
Odessa Classics Tallinna festivali ülekandeid oli lisaks ERSO TV-le võimalik vaadata ka Ukraina populaarse meedia lb.ua vahendusel, millele koduseks krooniks olid kahtlemata avakontserdi salvestuste esitamine nii ETV kui ETV2 kanalitel. Viimane tagas meie pagulasfestivalile hea nähtavuse ning aitas koguda üle 30 tuhande euro Odessa sõjaväeorkestri liikmetele kuulivestide ostuks ja Odessa vanima ajalehe Õhtune Odessa toetuseks. Seda, millist rolli mängib sõjas vaba meedia ja millisesse olukorda väljaanded reklaami puudumisel sattunud on, pole vaja üle korrata. Varem või hiljem rindele minevate muusikute kuulivesti ostmise vajadust ei ole vaja samuti pikalt selgitada. Igal juhul oleme tänulikud iga annetatud euro eest, nii nagu ka iga ostetud pileti eest Odessa Classics Tallinna neljale kontserdile.
Odessa Classics on eraalgatus, ühe perekonna poolt loodud, toetudes erasektori sponsoritele, sisuliselt üksikutele metseenidele. Odessa linn, oblast ja riigi kultuuriministeerium hüppasid paati juba siis, kui see oli sadamast merele purjetanud. Võimule meeldib olla edulugude juures, avada edukaid üritusi, stardis ollakse aga tihti üksi, koos lähemate sõpradega. Odessa Classics Tallinna finantseeris erasektor 40 tuhande euro ulatuses, millele lisandus sõpruslinn Tallinna poolt 5000 eurot. Tänavu sügisel täitub Odessa ja Tallinna sõpruslepingu allkirjastamisest 25 aastat. Nüüd, kus Peterburi on pikaks ajaks kaardilt maas, tasub ehk osa pealinna energiast ja kultuurikoostöö vahenditest suunata Odessale.
Kodanikuühiskond on võimas relv ja kui vaja, teeme uuel aastal jälle, aga just eemalt vaadates tekitab see küsimusi, milles siis see linnade sõprus ikkagi täpsemalt seisneb.
31. maist kuni 3. juunini Eestis toimunud Odessa Classics jätkab käesoleva nädala teises pooles Thessalonikis. Nimelt luges Kreeka kultuuriminister poolteist kuud tagasi meie pressiteadet ja teatas, et Kreeka soovib samuti festivali võõrustada. Võrreldav programm, soojem ilm ja sada protsenti Kreeka riigi rahastus. Kadedaks ei tee, sest on põhjust olla uhke Tallinnas, Laulasmaal ja Tartus nähtu ning kuuldu üle. Viis rahastajat vastasid toetuspalvele ettepanekuga kanda kolm kuni viis korda enam, kus me sellist asja varem näinud oleme? Eesti ettevõtja on tulemas kultuuri toetamise juurde, aga temaga tuleb hellalt ümber käia ja usaldust ei tohi kuritarvitada. Kaks toetajat oli ka vundamendi ladumise juures 2015. aasta suvel ja nad on lähedalt näinud, kuidas see festival sündis, kasvas ning õitsele lõi.
Peale Thessaloniki kolib Odessa Classics Bonni, kus see jätkub Beethoven-House’is läbi juuli ja augusti igal teisipäeval. Odessa Classics on saanud pöördumatult Euroopa festivaliks ja seda teed ei suuda muuta ka alatu ja mõttetu sõda. Kohtumiseni 2023. aastal Odessas ja/või Tallinnas. Seni aga saab Odessa Classics Tallinna kontserte järelvaadata lehtedelt https://erso.tv/erso ja www.odessatallinn.com.
Meelis Kubits
Meelis Kubits on Kultuuripartnerluse SA juhataja, varasemalt Eesti üks edukamaid suhtekorraldajaid. Viimasel kümnel aastal on ta investeerinud suure hulga ajast ja isiklikest vahendidest erinevatesse tegevustesse, mis mitte ainult ei mahu kultuuridiplomaatia mõiste alla, vaid on seda omal moel laiendanud. Loe artikleid (65)
