Psühholoog ja koolitaja Veiko Valkiaineni juhtimisblogi ja podcasti külaliseks on Raul Rebane, kes on tuntud eelkõige spordireporteri, toimetaja ja kommentaatorina. Kuid tema kogemustepagasisse kuulub ka töö konsultandi, koolitaja ja strateegilise nõustajana kommunikatsiooni/ meedia valdkonnas. Aasta alguses andis Postimees Raul Rebasele aasta arvamusliidri auhinna.

Mind paelub Rauli tegemiste juures aga eelkõige tema töö Gerd Kanteriga tiimis 75Plus. Mis olid need peamised edu toonud praktikad ja printsiibid, mis kujundasid Gerdist olümpiavõitja? Sportlasarengu põhimõtted on Raul kokku võtnud oma 2014. aastal ilmunud raamatus „Võimalik!“, mis on lugu sellest, kuidas tavalisest külapoisist Gerd Kanterist kasvas ja kasvatati kettaheite olümpiavõitja. Seal tõi ta käibele ka uue sõna “saavutuskorraldus”, ehk võtted, kuidas organiseerida edu. Sellest temaga räägimegi.

Suur edu on alati seotud töötegemise kire & totaalse pühendumisega.

 

/Raul Rebane/

Mõtteid vestlusest

• Võitja-tüüpidest. Ma tahan kohe ühe asja selgeks teha — mitte mingit vahet ei ole põhimõttelistes strateegilistes printsiipides — võidavad ikka ja jälle sarnast tüüpi inimesed. Vahet pole, kas nad heidavad ketast, mängivad tšellot või leiutavad viljatera; inimesed, kellel on saavutusvajadus just sellega tegeleda, sisemine sund ja põlemine, võime totaalselt pühendada oma aega ja energiat mingi suure eesmärgi saavutamisele — need võidavad lõppkokkuvõttes ikka, ja seda sõltumata valdkonnast. Kui nad ei tegeleks parasjagu just sellega, siis nad võidaksid mõnes teises valdkonnas.
• Kirg on oluline koostisosa edu saavutamisel. Andekus on väga ebaühtlaselt jaotatud maavara, kuid olenemata sellest ja tulenevalt meie sissejuurdunud talupojakultuurist on edu baasiks ikkagi töötegemise kirg. Las ma toon näite, mis eristab tavalist inimest ja olümpiavõitjat: Gerdil ei jäänud ca tosina aasta vältel ära mitte ühtegi treeningut sotsiaalsetel põhjustel, see isegi ei tulnud kunagi arutluse alla. Paljude jaoks võib see tunduda ebainimlik – ikka peaks nagu midagi muud ka elus tegema —, aga ei, seda küsimust ei olnud. Suur edu on alati seotud totaalse pühendumisega.
• Pingutamise harjumuse tähtsusest. Minu meelest on hakanud levima seisukoht, et töö peaks olema lõbus, huvitav, lihtne, mänguline ja pingutamine kahjustab tervist ja psüühikat. Sellise kergema elu mõtte oht seisneb aga selles, et mittepingutamise ideoloogia valmistab inimesi ette elamiseks, aga mitte saavutuseks. Ja ei ole mingi juhus, et viimane individuaalala olümpiavõitja, kes on pärit Tallinnast, suri hiljuti. Ta nimi on Ants Antson ja ta võitis aastal 1964. Saab ju vaielda, et nüüd on maailm muutunud. Et vanasti tõid leiva lauale käed, nüüd leiva lauale ja või leiva peale pea. Ja et see on hoopis midagi muud. Ei usu, et laisk pea suurem asi väärtus on ja ega ta ka üksi ei tööta.”

Veiko Valkiainen

Juhtimisblogi ja podcasti “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” eestvedaja Veiko Valkiainen on psühholoogia ja psühhoteraapia alase hariduse ning üle 15-aastase juhtimise arendamise alase töökogemusega professionaal, kes keskendub oma töös meeskondade tulemuslikkuse kasvatamisele läbi juhi ja tema tiimiliikmete mõtte- ja käitumismustrite muutmise. Loe artikleid (81)

Liitun EDASI uudiskirjaga