Mille poolest erineb loodav keskus teistest omasugustest, selgitab intervjuus Edasile projekti arendava Kapiteli projektidirektorilt Allan Remmelkoor.
Intervjuu on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja linnateemalises kevadnumbris, mis on saadaval suuremates kioskites üle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta Edasi e-poest.
Tallinna kesklinna ühel ehk kõige suurema avaliku huvi all olnud ja oleval kinnistul Olümpia hotelli vastas käivad 2021. aasta algusest ehitustööd. Hoonekompleksi nimeks saab Arteri kvartal. Hetkel käivad mastaapse projekti maa-alused tööd, hoonete kõrgumist hakkab nägema 2022. aasta teises pooles.
Mis täpselt siia kerkimas on?
Siia kerkib Arter – kvartal, mis on uus kohtumispaik, kus tekivad julged ja loovad mõtted ning mis kujundab tuleviku töökohti. Uus ja parem töökeskkond, mida julgen nimetada terviklikuks ökosüsteemiks. Meie eesmärk on tagada, et siin töötavad inimesed oleksid tervemad ning säästaksid tänu siinsamas asuvatele vajalikele teenustele iga nädal mitu tundi väärtuslikku aega, mis muidu kuluks liiklemisele ja transpordile.
Möödas on kaks aastat eriolukorra kehtestamisest Eestis 2020. aasta märtsikuus, veel mõni kuu tagasi olid paljud Euroopa riigid lukus ning kodutöö kohustuslik. Kas tõesti on kontoripinda veel juurde vaja, kas inimesed üldse kontoritesse naasevad või jäävad?
COVID on maailma keeranud muidugi pea peale, aga iga probleem on alati ka võimalus. Töötamiseks ei pea tõesti enam minema kontorisse. Kui aga algul tundus, et pandeemia tõttu peale surutud kaugtöö ning kodus köögilaua taga töötamine ongi inimkonna tulevik ja kõigile vaid suur rõõm, siis tänaseks on maailm aru saanud, et see pole nii. Inimene on sotsiaalne olend, kes vajab enda ümber inimesi ja suhtlust, toredaid kolleege ning töö, kodu ja puhkuse eristamist. Aga tõsi on, et kuna töötada saab ka kodus ja tööandjad jäävad seda lubama, peab koroonajärgne töökoht, kuhu naasta, olema juba hoopis teistsugune kui varem.
Kodukontori ja kaugtööga väärt kollektiivi ei hoia ning talente sellega ei meelita. Inimeste vahel usalduslike suhete tekkimiseks on vaja ühist ruumi ning ettevõtte kultuuri. Ruum peab inspireerima, olema paindlik, võimaldama kogukonnatunde tekkimist. Selle nimel näevad vaeva ettevõtted, meie partnerid, luues oma büroodesse senisest paremat keskkonda paigutuse, mööbli, ruumilahenduste ja muude võimalustega. Meie fookus Arteris on lisaks veel sotsiaalse ruumi loomine, mis erinevaid büroopindu kvartalis tervikuks seob, ehk nn ökosüsteem. Ootamegi oma partneriteks ettevõtteid, kelle jaoks peamine väärtus on töötaja ning kellega koos loome Eesti kvaliteetseima, tervislikema ja inspireerivaima töökeskkonna, sotsiaalse ruumi, mis rahuldab kasvanud ootusi ja vajadusi. Õnneks oleme saanud võtta neid muutunud maailma ootusi arvesse – selles kontekstis on meie ajastus olnud hea.
Ütled, et loote ökosüsteemi, sotsiaalset ruumi – need on kõlavad terminid, aga mida nad sisuliselt tähendavad?
Sotsiaalne ruum on kogu see ala ja teekond, kus viibime ja mille läbime teel töökohale või sealt lahkudes. Võtmeküsimus on, kas see sotsiaalne ruum pakub võimalusi ja väärtust, mida igaüks oma kodus tarbida ei saa.
See sotsiaalne ruum jaguneb tinglikult kaheks. Esiteks otseselt tööga seonduv ehk millises keskkonnas saab inimene töötada, et tõsta motivatsiooni ja loomingulisust ning lõhkuda rutiini. Siia kuuluvad koosolekuruumid, ühisloomealad, raamatukogu ning ühendatud sise-välisala võimalused, et töötada saaks mugavalt ka õues värskes õhus. Ehk siis meie puhul Härjapea jõeala park kvartali kõrval ning ligi 500 m² suurune linnaaed ühe büroohoone 14. korruse katuseterrassil! Ainuüksi 30 minutit värskes õhus viibimist päevas teeb meid tõhusamaks ja loovamaks. Kõik need sotsiaalsed alad on justkui meie kvartalis asuvate ettevõtete büroopindade laienduseks ning on lahenduseks ka siis, kui tekib kiire vajadus täiendava või ajutise büroopinna järele.
Me näeme sarnaseid innovaatilisi ja suurlinlikke töökeskkondi Varssavis, Berliinis ja teiste Euroopa linnade bürookvartalites. Esimesel korrusel asuvate sisetänavate ja siseväljaku kontseptsiooni oleme loonud koostöös väga professionaalse ja rahvusvahelise kogemusega Londoni arhitektuuribürooga StudioN, oluline roll on selles rohelusel, biofiilial, mis avalikku ruumi pehmendab ning hubasust loob.
Sotsiaalse ruumi teise poole moodustavad kõik töövälised lisavõimalused, millest Arteris mugavalt ja sisuliselt ilma täiendava ajakuluta osa saab.
Üha populaarsemaks saav 15 minuti linna kontseptsioon kehtib igati ka meie kvartalis, veelgi enam – tööpäeva jooksul vajalike teenuste osas saame rääkida suisa mõne minuti linnast.
Tänu sellele säästab iga siin töötav inimene oma väärtuslikku aega, mis muidu kuluks liiklemisele, ummikus seismisele ning parkimiskoha otsimisele.
Lisaks kolmele restoranile, mille seas on ka 28. korrusel asuv katuseterrassi ja tõeliselt ägedate vaadetega restoran, avame kolme hoonet ühendavas rohelises aatriumis erinevad tänavatoidualad. Hommikul tööle saabudes võtab kõiki vastu värske kohvi ja ahjusoojade saiakeste lõhn, seda võime lubada! Lisaks avame kvartali töötajatele avara spordiklubi koos ujula, lõõgastusbasseinide, saunade ja väliterrassiga, kus abiks on ka füsioterapeut, samuti asuvad kvartalis erinevad tervise- ja iluteenused ning kvartali vahetus läheduses lastehoid. Igapäevane ajavõit on kindel!
Põnev ja mitmekülgne sotsiaalne ruum võimaldab meil luua mõnusat ja ühtset kogukonna tunnetust, kus saab tekkida hea sünergia, infovahetus ning meie-maailm. See ongi ökosüsteem! Ehk siis – olgem ambitsioonikad – Arteris töötavad õnnelikud töötajad! Õnne osa on ka tervena püsimine – lisaks büroopindade esmaklassilisele sisekliimale ja normidest paremale õhuvahetusele plaanime rahvarohkematel üldaladel, nagu liftides ja tualettides, kasutada täiendavaid uudseid lahendusi viiruste leviku takistamiseks.
Tegemist on väga nähtava asukohaga, kuidas mõjutab uus kvartal linnaruumi?
On tõsi, et ainuüksi asukohast ja suurusest tulenevalt muudab uus kvartal linnapilti. Meie eesmärk on kesklinna ja eelkõige Liivalaia tänava piirkonda rikastada – kvaliteetse arhitektuuri ning kõigile linnaelanikele mõeldud avaliku ja inimkeskse ruumiga. Liivalaia tänava ruum ei ole praegu inimsõbralik ja lahe koht, kus ilma autota viibida. See peaks kindlasti muutuma. Hoonete ette kujundame esindusliku väljaku ja katustele roheterrassid, neist ühele, nagu varem mainisin, kasvuhoonetega linnaaia, mis varustaks toorainetega ka siinseid söögikohti. Hoonete taha jääva kunagise Härjapea jõesängi alal korrastame pargi, kus saavad aktiivselt aega veeta või puhata kõik linnaelanikud. Samuti valmib kvartali osana uus Veski tänava lõik ning rekonstrueerime Imanta tänavat, mis tagavad turvalise ja rahuliku liiklemise kvartali üürnikele.
Arteri kvartalit arendav Kapitel on Eesti kapitalil põhinev ja Baltimaade suurimaid kinnisvaraettevõtteid. Milline mõju on sellel loodavale kvartalile?
Esiteks on Kapitelil 25 aastat kogemust ning oleme loonud sadu tuhandeid ruutmeetreid kvaliteetseid keskkondi töötamiseks, ostlemiseks ja majutuseks. Me portfellis olevates büroohoonetes töötab täna mitu tuhat inimest. Meid eristab nii mõnestki teisest kinnisvaraettevõttest see, et lähtume pikaajalisest strateegiast – juhime tervet arendusprotsessi ning jääme arendatud projektide omanikuks ning üürnikele igapäevaseks ja usaldusväärseks partneriks. Lisaks jätkame juba valmis projektide ning keskkondade arendamist ka järgnevate aastate jooksul.
Intervjuu on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja kevadnumbris, mis on saadaval suuremates kioskites üle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta Edasi e-poest.