Linnaruum. Maakri kvartal. Tõus Tallinna tippu

Maakri kvartali vanima hoone, Jaani seegi torn moodsa kõrghoone taustal. | Foto: Shutterstock

“Maakri kvartal on Tallinnas sajandite vältel enim totaalseid muutusi läbinud piirkond,” ütleb ajaloolane Jaak Juske. Tänane Tallinna city leidis esmakordselt mainimist Jaani seegi kirjaliku mainimisega 1237. aastal ja sai siis mõni sajand hiljem kuulsaks Tallinna esimese tööstusrajoonina. Täna on Jaani seegi kiriku torn, mis veel veerand sajandi eest piirkonna kõrgemaid tippe oli, surutud tillukesena uute kõrghoonete vahele.

“Tänane Maakri kvartal sünnib 800 aasta eest Kivisilla eeslinnana, mille südameks Härjapea jõe äärne Jaani seek. Seesama jõgi koos vesiveskitega muudab selle Tallinna vanimaks tööstuspiirkonnaks, mis püsib 21. sajandi alguseni. Ja siis tõuseb ta 15 aastaga Tallinna city’ks, pilvelõhkujate koduks,” võtab Juske kolme lausega kokku peaaegu terve sajandi. 

Mööda praegusi Maakri ja Kivisilla tänavat voolanud jõele ehitati esimesed veskid 13. sajandil. 17. sajandi lõpuks oli veskeid juba kaheksa, teiste seas jahu-, paberi-, vasetöötlemis-, püssirohu- ja nahaparkimisveskid. 1710. aastal hävitati Kivisilla hoonestus Põhjasõjas, kuid juba mõne aasta pärast hakati piirkonnas tööstusettevõtteid taastama. 1877. aastal ostis kinnistu Theodor Grünwaldt, kes pani aluse Eesti suurimale nahavabrikule.

Tänaseks on Härjapea jõgi kogu oma pikkuses maa alla peidetud. Maakri kvartali nägu on nii uus, erinev nii varasemast kui ka kogu ülejäänud Tallinnast, et väikesesse kvartalisse jalutuskäigule minek on sattumine totaalselt uude ruumi ja aega.

Maakri tänava renoveeritud fassaadid. I Foto: Maakri Kvartal

Inimsõbralik linnakeskkond

Kvartal võtab enda alla väikese osa maapinnast – see koosneb vaid seitsmest majast –, kuid sirutub julgelt kõrgusesse. Üllataval kombel on aga kvartalis alles palju vana ja uues arhitektuuris kuhjaga vihjeid ajaloole. Maakri tänava front, mis sai oma ilme aastatel 1909–1912, on säilinud tänapäevani.

“Tegelikult inspireeris kunagine nahatööstus meid kvartali materjalide ja koloriidi lahendusel. Nii interjöörides kui ka fassaadidel on materjale ja ka lahendusi, mis meenutavad endist tööstuskvartalit. Sellega me tahtsime nii-öelda ajalugu mõtteliselt jätkata,” ütleb arhitekt Rasmus Tamme (Ars Projekt).  “Samas arvestasime ka reaalselt hoovimaja fassaadi disaini väljamõtlemisel kvartalis lammutatud hoonete tellistega. Need tellised säilitati seni, kuni läks uue fassaadi ladumiseks, ja seal nad siis nüüd ka on, samas kohas, ja jätkavad ajalugu.”

Maakri kvartal ujub vastuvoolu ka Tallinnas valitsevale trendile kolida kauplused-restoranid äärelinna kaubanduskeskustesse.

“Jah, Maakri Kvartalis on teised väärtused ja siin on oluline roll jällegi omanikul, kel on tugev visioon kvartali elust,” nõustub Rasmus Tamme. “Maakris on ärid ja restoranid sihtkohad, kuhu tahetakse igal juhul tulla. Kaubandus liigub internetti, kaubanduskeskused liiguvad meeleleahutuskeskuste suunas, internetikaubandus tahab füüsilisi esindusi. Mina arvan, et kvaliteetne tänavaruum koos aktiivse tänavafrondiga ikkagi jääb. Tallinn ei ole nii suur, et tänavad ja nende äärsed ärid tühjaks jääks. Kui anda õiged võimalused ja lahendused, siis läheb ainult paremaks.”

Meeldiva üllatusena on pilvelõhkujate tulek tekitanud tänavatasapinnale rohkem ruumi jalakäijate ja terrasside jaoks, loonud keskkonna, kus esikohal on inimene, mitte betoon, klaas ja autod.

See oli arhitektide ja omaniku üksmeelne otsus selleks lahendus leida, ehkki detailplaneering soosis pigem kitsaid tänavaid ja väga täis ehitatud kvartalit. “Ega lahenduse väljamõtlemine kergelt ei tulnud, see kõik on ju seotud maa-aluse ja maapealse parkimisega ja veel hulga igasuguste teemadega. Õnneks oli hoone omanik kohe nõus ja mõtles vägagi kaasa haljastuse, sisehoovi ja tänavaruumi lahendustele,” rääkis Tamme.

Kogu piirkonna suurlinlikkus tuleb eriti hästi esile öises tuledesäras. I Foto: Martin Deremljuga

Espressobaarist moemajadeni

Kvartali hoonete esimesi korruseid täidavad sisustus- ja moesalongid, restoranid, kohvikud ja isegi šampanjabaar.

Teiste hulgast leiab sealt ka näiteks Tallinna esimese espressobaari Björn (Maakri 19), mille omanik ja kontseptsiooni looja Christer Saaliste sai inspiratsiooni vana Euroopa kohvikutest, kus on üks uks, üks korralik kohvimasin, baarmen, pikk baarilett ja järjekord – sest kohv lihtsalt on nii hea.

Eestis, kus inimestel pole kiirete kohvipauside kommet – kohvikusse minnakse ikkagi nautima pikemaid hetki, mille lahutamatuks osaks on hea kaaslane ja hea kook – on Björn siiski väga kiiresti kujunenud paljude lemmikkohaks. 

“Kohv on lihtsalt selline jook, et seda juuakse nii sõja kui ka rahu ajal, nii kaevikus kui palees. See ei tunne rahvuste piire,”

uskus Saaliste hea espressobaari vajalikkusesse Tallinnas algusest peale. 

Asukoha just Maakris ja mitte näiteks vanalinnas – ostukeskused olid tema jaoks täiesti välistatud – valis Saaliste sabatunde järgi. Maakri kvartal on ristteel. Kohvikoht peab aga olema selline, kust käiakse mööda, kus saab peatuda kasvõi paariks minutiks. Ta tundis vajadust koha järele, kus pole palju laudu, kus seisatada hetkeks baarleti ääres. Ja kui sajab paduvihma, siis saaks sinna korraks peitu tulla või ilusa ilmaga lubada endale hetk ja terrassil seda nautida. 

Björni ajalugu Maakri kvartalis on pikem, kui uue näoga kvartali enda ajalugu tegelikult on. Algselt pisikeses Maakri tänava äärses majas asunud Björn jõudis kaks ja pool aastat tegutseda, kui maja lammutamisele läks, et uutele kõrghoonetele ruumi teha. Uus kodu leiti aga saja meetri kauguselt ja kliendid, kelle seast leiab nii kohalikke prouasid, ärimehi kui ka seljakotirändureid, on oma lemmikule truuks jäänud. 

Espressobaar Björn.

Teine koht, mis magnetina heade maitsete austajaid tõmbab, on restoran Härg. Tegemist on taas eelkõige lihatoitudele orienteeritud restoraniga, mille rajajad barbeque-gurud Hanno Kuul, Enn Tobreluts ja co, kelle esimese restorani Pull leiab Rotermanni kvartalist. 

Ehkki ACE of Space’i loodud interjöör väärib sama palju tähelepanu kui toit, on suvel selle koha suurimaks võluks siseõu. Pigem oleme sellist keskkonda harjunud kogema Londonis või Kopenhaagenis – autodeta, vaid inimestele mõeldud roheline hoov  majade vahel, mille iga detail on läbi mõeldud.

Maakri kvartali tippude poole võib pilgu muidugi suunata sealsamas terrassil istudes – ent parim vaade avaneb kohe kvartali vastas asuva Radisson Blu Sky hotelli 24. korruse katuseterrasilt.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi toimetaja, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (78)