Väikesed mured kasvavad suureks sageli tähelepanu puudumise tõttu. Eriti inimesed vajavad tähelepanu. Olgu see abikaasa, laps, sõber, töökaaslane või kaasmaalane. Meil on ainult 1 Eesti. Väga riigimehelik pöördumine kõikide maailmas elavate eestlaste poole tervitusega Eesti Vabariigi iseseisvuse 25.aastapäeval.
Head sõbrad,
Täna tähistame Eesti Vabariigi taastamise 25. aastapäeva. Küllap mäletavad paljud teist ärevaid augustipäevi 1991. aastal.
Täna, 25 aastat tagasi võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, millega taastati Eesti iseseisvus. 20 augustile eelnes aastatepikkune töö ja võitlus Eesti vabaduse eest nii okupeeritud Eestis kui paguluses. Paguluses elavad eestlased kandsid edasi Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust, selgitasid välismaal Balti riikidega juhtunut ja mittetunnustamise poliitika tähtsust, levitasid informatsiooni kodu-Eesti olukorra kohta, säilitasid ja arendasid Eesti keelt ja kultuuri ning kodanikuühiskonda.
Oma uusaastaläkituses ütles Lennart Meri 1993. aastal järgmist:
Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust.
Eesti ülesehitamisse ja arengusse on panustanud paljud Eestist oma tahte vastaselt lahkuma pidanud ja võõrsil sündinud eestlased. Paljud neist on aidanud taasluua Eesti välisministeeriumi ja esindusi, mitmed on ka täna minu väga head kolleegid, ja mitmed neist tegelevad ka praegu igapäevaselt Eesti julgeoleku kindlustamise ja välissuhete arendamisega.
25 taasiseseisvumisele järgnenud vabadusaastaga on Eesti väga palju muutunud ja väga palju saavutanud. Totalitaarsest ühiskonnast on Eesti muutunud riigiks, kus austatakse inimõigusi, kehtib sõnavabadus ja järgitakse demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. Eesti on NATO liitlane, Euroopa Liidu liikmesriik, kuulub mitmetesse teistesse rahvusvahelistesse kõige olulisematesse organisatsioonidesse. Töötame igapäevaselt selle nimel, et olla usaldusväärseks partneriks ja liitlaseks, et jagada oma väärtusi ka teistele riikidele. Järgmise aasta teisel poolel ootab Eestit ees vastutusrikas eesistumine Euroopa Liidus.
Globaalsed eestlased – suur potentsiaal
Juba 25 aastat ei ole Kodu-Eesti ja Välis-Eesti vahel raudset eesriiet. Globaliseerunud ja mobiilses maailmas on need mõisted kaotanud oma endise tähenduse ning kodu- ja väliseestlase asemel räägime järjest rohkem „globaalsetest eestlastest“. USAs ja Eestis tegutsev Eesti ettevõtja Rainer Sternfeld ütles hiljuti Paides toimunud arvamusfestivali järgmist:
Eesti piir on seal, kus on eestlased, ning ta ei tunne, et oleks kodust ära olnud, sest tehnilised lahendused võimaldavad sidet hoida.
Eri hinnanguil elab praegu väljaspool Eestit umbes 120 000 – 200 000 Eestist pärit inimest. See on meie suur potentsiaal. Teie seas on nii enne meie Vabariigi sündi võõrsile läinuid, okupatsiooni eest pagenuid aga ka viimase 25 vabadusaasta jooksul mujale lühemaks või pikemaks ajaks siirdunuid. Teil kõigil on Eestiga oma side, teil kõigil on Eestiga oma lugu, teil kõigil on Eestiga oma unistused. Meid kõiki ühendab soov, et Eestil läheks hästi. Usun, et enamus teist hoiab end kursis Eesti arengutega, rõõmustab riigi kordaminekute üle ja valutab südant Eesti murekohtade pärast. Igaühel meist – olenemata sellest, kus me oleme – on võimalus anda oma panus Eesti arengusse, Eesti tulevikku.
Eesti globaalne mõju on tänapäeval märksa suurem kui meie väike rahvaarv seda eeldaks. Osaliselt on see nii just tänu teile, kes te olete maailma eri paigus Eesti mitteametlikeks esindajateks – tutvustate oma asukohamaal Eestit, jagate Eesti kohta informatsiooni, aitate suurendada Eesti nähtavust, räägite Eesti keelest ja kultuurist. Tänu teile on minu ja minu kolleegide töö Eesti tutvustamisel diplomaatidena palju lihtsam.
Hoiame kokku
Nii nagu Eesti vajab väljaspool Eestit elavate eestlaste toetust, vajate ka teie Eesti tuge. Iga Eesti välisesinduse üheks tööülesandeks on asukohamaal elavate eestlastega sideme hoidmine. Meie esindused kutsuvad teid kokku meie riigile ja rahvale oluliste tähtpäevade puhul, aitavad organiseerida kohapeal kultuuriüritusi, levitada teavet ja hoida sidet kohaliku eesti kogukonnaga.
Järgmisel aastal toimub Tallinnas XII noorte laulu- ja tantsupidu, mille teemaks on juured, mis seovad meid Eestiga, ükskõik kuhu meid elutee ka viib ja kuhu on oodatud kõik eestlased lähedalt ja kaugelt. Ka teie, kõik. Ülejärgmisel aastal tähistame koos Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, ja seda tähistame me igal pool üle maailma, olenemata asukohariigist, olenemata sellest, kus me parajasti oleme.
Eesti iseolemine annab meile põhjuse tunda erilist rõõmu oma riigist, oma maast, oma rahvast.
Elagu vaba Eesti!
Allikas: välisministeerium
