“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Selveraamatukogu

Soomes on üle 150 selveraamatukogu ja esimene avati 10 aastat tagasi. Sellised raamatukogud on avatud kõigile, kellel vastav konto, ja nende külastamist ei piira enam lahtiolekuajad, sest raamatukogukaardi ja koodiga pääseb sinna nii õhtul kui nädalavahetusel. Loe edasi: YLE

Autost eelhääletamine valimistel

Espoos Otaniemis on piirkondlike valimiste eelhääletamisel kasutusel ka drive-in-valimisjaoskond ehk autost hääletamine, kus auto ongi valimiskabiin. Tegemist ei ole aga mingi erakordse luksuse pakkumisega, vaid pandeemia ajal Soomes kõrgenenud koroonanakkuse riskile reageerimisega. Loe edasi: YLE

Talibanivastast haridusrinnet juhitakse Soomest

Kui Taliban eemaldas Afganistanis võimule tulles internetist e-õpikud, siis 20 aastat tagasi Soome kolinud ning Tamperes elav ja töötav afgaanist arst hakkas komplekteerima koos teiste vabatahtlikega veebis e-õppeks sobivaid materjale ning neid netti üles riputama. Loe edasi: YLE

Läti

Hulkuv koer kergendab omaniku rahakotti

Sellest aastast kehtib Riias uus kord hulkuvate lemmikloomade omanikele tagastamiseks. Iga koera kohta väljastatakse vastav kaart, ning loomakliinik või varjupaik, kuhu ärajooksnud loom satub, salvestab sinna kõik koeraga tehtud toimingud ja nende maksumuse ning kui koera omanik on tuvastatud, siis peab ta kandma püüdmise, transpordi, hooldamise ja veterinaarabi osutamise kulud. Loe edasi: Delfi

Enamik usub, et iga inimese tegevus võib aidata keskkonda

SEB panga uuringu kohaselt leiab 60% küsitletud lätimaalastest, et iga inimese tegevus võib aidata lahendada keskkonnaprobleeme. 20% on aga vastupidisel seisukohal – näiteks 9% arvas, et kõik praegu toimuvad muutused on põhjustatud loodusest endast, seega pole inimese osalust millegi parandamiseks vaja, ning 4%, et inimkond ei saa keskkonna heaks midagi kasulikku teha, sest on juba hilja. Loe edasi: Delfi

Riia õhukvaliteedi parandamiseks tuleks autode arvu vähendada 20%

Riia õhukvaliteedi parandamiseks tuleks autode arvu kesklinnas vähendada 20% ja üheks selliseks meetmeks võib olla ka kesklinnas eraautoga sõitmise tasu ehk selle maksu alla panemine. Igatahes on tõenäoline, et lähiaastatel hakatakse Riia kesklinnas rakendama erasõidukitele liikumispiiranguid, ja on ka võimalik, et kehtestatakse piirangud mootorsõidukite suurusele. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Foodtech ruulib Stockholmis

Rootsi pealinn on maailmas foodtech‘i eesrinnas, olles ka üks 14 linnast üle maailma, mis kirjutas 2019. aastal alla hea toidu linnade deklaratsioonile C40, mis tähistab kohustust edendada ja säilitada inimeste ning planeedi tervist. Üks selle liikumise põhiteese on, et kliimakriisi üheks kandvaks jõuks on toiduainetetööstus ning seega tuleb muutuste tekitamiseks muuta ka seda tööstust. Nii et kuidas oleks piimavaba taimse juustuga? Olemas! Loe edasi: The Local

Pandeemia müüb vinüüli

Vinüülplaate on pandeemia ajal saatnud müügiedu – mitte ainult Rootsis, vaid kogu maailmas –, kuna audiofiilid otsisid pärast enamiku kontsertide ärajäämist asendusainet. Huvitav on, et vinüüli otsivad ja ostavad mitte ainult vanemate põlvkondade esindajad, kellel omast noorusest vastava helikandjaga pikem isiklik kokkupuude, vaid koguni ka teismelised. Loe edasi: Sveriges Radio

Iluprotseduuridele nõutav meditsiinitöötaja litsents vallandas kaebustevoo

Rootsis võeti eelmise aasta juulis vastu uus meditsiinilise iluesteetika tööstust reguleeriv seadus, mille põhjal on selliseid protseduure nagu näonahaaluste pinguldusniitide panemine või näonahaaluste täiteainete süstimine lubatud Rootsis teha ainult litsentseeritud meditsiinitöötajatel. Seaduse vastuvõtmine on vallandanud aga kaebustevoo, vastavale ametkonnale on esitatud juba 375 kaebust. Loe edasi: Sveriges Radio

Venemaa

Milliseid emotsioone tekitavad viimased sündmused Kasahstanis?

Kommersandi sellisele küsimusele vastas 48%, et kaastunnet ehk empaatiat, 15%, et ei huvita,  12% on nördinud, 9% tunneb hirmu, 7% tunneb kadedust ning 4% rõõmustab. Loe edasi: Kommersant

Vene investori portree

Venemaa Pank on koostanud keskmise investori portree, mille koostamisel võeti arvesse pea kõiki investeerimisasutuste ja -ettevõtete üksikkliente, kokku 14,8 miljonit inimest. Suure portfelliga (alates 100 miljonist rublast = 1,14 miljonit eurot) Venemaa investorite osakaal on vaid 0,05%, samas kui neile kuulub 36,4% varadest. Kolmveerand varadest kuulub vaid 1%-le klientidest. Keskmise portfelli maht ei ületa 100 000 rubla (1147 eurot) ja kahel kolmandikul klientidest ei ole kontol raha. Loe edasi: Kommersant

Venemaal on elatustase praegu 20% kõrgem kui NSV Liidu ajal?

Raamatupidamiskoja esimees, endine asepeaminister ja rahandusminister Aleksei Kudrin ütles intervjuus, et tänane elatustase on 20% kõrgem Nõukogude Liidu aegsest ning keskmine NSV Liidu lagunemise hetke elatustase saavutati taas aastatel 2003–2004. Loe edasi: Kommersant