Meediaülevaade: naabrid räägivad. 15.02

Naabrid räägivad. | Illustratsioon: Ander Avila

“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Soomes hiiglaslik sotsiaalreform… taas

Soome valitsus alustab hiiglaslikku ehk seitsme aasta peale ette planeeritud sotsiaalreformi, mis peaks üle olema ka vahepealsete valimistega (katab kaht valimisperioodi) seotud poliitikast – vähemalt nii olevat kõik erakonnad kokku leppinud. Eesmärk on lisaks soomlaste tööhõivemäära praeguselt 73 protsendilt 75-le tõstmisele muuta sotsiaalkindlustatus inimeste jaoks selgemaks ja tõhusamaks, kuid samal ajal peaks see olema ka õiglane ning tööle ja õppima julgustav.

Tasub meelde tuletada, et eelmise sotsiaalreformi protsessi käivitas valitsus 2017. aastal, kuid peale korduvaid edasilükkamisi lõppes see hoopis 2019. aastal Sipilä valitsuse tagasiastumisega. Loe edasi: YLE

Saimaal saavad hülged tehispesad

Soomes Saimaa järvistus on soojadele talvedele, mil jää- ja lumekatte nappus on kevadtalvel poegivate hüljeste jaoks üha suuremaks probleemiks, reageerinud tehispesade loomisega. 12 test-tehispesa on valmistatud eri materjalidest, et näha, millised on hüljeste eelistused, ning need paigutatakse järvejääle nii, et jää sulades jääb pesa veepinnale hulpima. Loe edasi: YLE

Tippspordiseadus ei võtaks arvesse… tippsportlaste huve

Spordiminister tellis raporti tippspordiseaduse vajaduse kohta. Samas selgub vajaduse kaardistamise lähteülesandest, et tippsportlased seadusest neid kõige rohkem huvitavaid aspekte, nagu pensionid, kindlustused ja sotsiaalküsimused, ei leiaks. Loe edasi: YLE

Läti

Umbes kolmandik toiduainetest läheb raisku

Lätis visatakse aastas ära umbes kolmandik toidukaupadest ja üle poole sellest visatakse ära kodumajapidamistes. Perioodiliselt viskab toiduaineid ära 67% Läti elanikest, pealegi on see näitaja aasta jooksul kasvanud 8%. Loe edasi: Delfi

Sõbrapäeval pakutakse abielu registreerimist tasuta

Sõbrapäeval pakuvad kaks Läti omavalitsust – Tukums ja Saldus – abielu registreerimist tasuta. Tavatasu oleks riigilõivuna 14 eurot. Aktsioonis kutsuti osalema kohalikke lastega vabaabielu-paare ning osalema registreeris end Tukumsis 8 ja Salduses 3 paari. Loe edasi: Delfi

Maksud muutuses

Läti valmistub taas makse muutma ehk avalikuks on saanud Läti maksupoliitika muutmise plaan aastateks 2021–2025, mis praegu on veel ideetasandil. Lühidalt öeldes, toit ja ravimid võivad muutuda odavamaks ning toetused võivad kasvada (tõstetakse miinimumpalka, tulumaks progresseerub, hüvitised lastega peredele suurenevad). Loe edasi: Delfi

Rootsi

Õhus on aina lennukamat särtsu

Praegu saaksid akud hakkama kuni 500 km pikkuste elektrilennukilendudega, mis tähendab, et lühemaid liinilende võiks peagi lennata eranditult elektrilennukitega. Sellise lahenduseni tahetakse Rootsis jõuda lennujaamade võimekuse osas vähemalt aastaks 2025 ning üheks pilootprojektiks on juba sel suvel Åre Östersundi lennuvälja ja Rørosi lennujaama (Norras) vahel toimuma hakkavad 175 km pikkused elektri-katselennud. Samas plaanib Rootsi päritolu Heart Aerospace 2025. aastaks tarnida 19-kohalise elektrilennuki. Loe edasi: The Local

Moodsa aja sõna veebruari kohta: vabruari

Vabruari kasutatakse veebruari asemel Rootsis tähistamaks veebruari ja (eeldatavalt haigeks jäänud) lapse hooldamist (VAB – vård av barn). VAB on hüvitis, mida makstakse töötavatele vanematele, kui nad peavad haige lapse hooldamiseks koju jääma või olema lapsega arstivisiidil või viibima haiglas. Nii et “Matthias vabbar idag” tähendab, et Matthias võtab täna oma tõbise lapse eest hoolitsemiseks töölt aja maha. Loe edasi: The Local

Soolise identiteedi häirete järsk tõus noorte seas

Rootsis on sündides tütarlapsena registreeritud, kuid teismelisena soolise düsfooria ehk identiteedihäire diagnoosi saanud inimeste arv kümne aastaga kasvanud peaaegu 1500%. Meestena registreeritute rühmas oli düsfooria kasv samal perioodil 400%. Düsfooria on seisund, kus inimesel tekib ebamugavus või stress, kuna ta tunneb, et tema sooline identiteet ja sündimisel määratud bioloogiline sugu ei kattu. Loe edasi: The Local

Venemaa

14. veebruaril peod… üksildastele ja üksikutele

Kui Moskva restoranides on reedeõhtul niigi raske vaba lauda leida ja 14. veebruaril on see veel eriti tavaline probleem, sest armunud paaridele pakutakse allahindlusi, komplimente ja kogu tähelepanu – siis kuhu üksi minna?

Sotsiaalvõrgustikud nägid probleemi võimalusena ja hakkasid korraldama eraldi restoraniüritusi üksikutele-üksildastele, kuhu siis mõistagi vastavad saidid oma lugejaid kutsusid. Uudne lähenemine sõbrapäevale osutus populaarseks – kutseid võeti rõõmuga vastu ja registreeruma hakkas isegi need, kes peaksid oma saidistaatuse järgi nagu “paaris” olema. Loe edasi: Kommersant

Diagnoos: frantsiisofreenia

Frantsiisi müümine ja ostmine on Venemaal muutunud väga populaarseks ettevõtmiseks: frantsiisettevõtteid on riigis 26 000 ja nende kogukäive ulatub 3 triljoni rublani. Siia kuuluvad näiteks juuksurisalongid, kohvikud ja restoranid ning neis töötab 1,4 miljonit inimest.

Suhteliselt metsikul turul paistavad olevat kõige aktiivsemad kaks rühma – ühed müüvad teenimaks ühekordse sissemakse pealt ja teised selleks, et pikema aja jooksul lihtsalt endale rantjeesissetulek tagada – kuid kummagi rühma jaoks on pea ükskõik, kellele müüa, ehk kui raha on, siis küsimusi ei esitata, kuid agressiivse reklaami tõttu on levinud ostjate seas ekslik arvamus, et frantsiisiettevõtte loomisega kaasneb nullrisk ja avamine toimub “ühe klõpsuga”. Loe edasi: Kommersant

Põhiseaduse muutmise hääletamisse panustatakse suurelt

Venemaa president Vladimir Putin tegi valitsusele ülesandeks eraldada põhiseaduse muutmise hääletamisele ehk siis tegelikult muudatuste heakskiitmisele presidendivalimiste eelarvega võrreldava summa ehk üle 14 miljardi rubla (üle 200 miljoni euro). Loe edasi: Kommersant

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (67)