Raul Oreškin: starõi novõi god

Foto: Shutterstock

Peipsiveere kombestik on tasapisi hiilimas meie ellu ka Tartus. Eelmise aasta lõpupoole võttis ühendust Olga Einasto, kes igapäevaselt töötab Tartu Ülikooli raamatukogus, aga vabal ajal laulab vene šansoone, ja küsis, kas tahaksime tARTu poes vana kalendri järgi uut aastat vastu võtta. Kuna oleme erinevatele kultuuriilmingutele avatud, lõime käed ja panimegi kultuurikalendrisse sündmuse “Starõi novõi god”.

Vana uus aasta on tore vene komme tähistada uue aasta saabumist vana kalendri järgi. Venemaal teab ilmselt iga elanik, mil vana uus aasta saabub, Peipsiveerel on see kombestik samuti elus, eeskätt seetõttu, et jõulud on sügavalt kiriklik püha ning kirik toimib vanausulistel samuti vana kalendri arvestusega. Nagu meilgi, järgneb jõuludele uue aasta saabumine, vana kalendri järgi on see lihtsalt 13 päeva jagu nihkes. Kiriklikud jõulupühad toimuvad vana kalendri järgi 7. jaanuaril ning vana uus aasta saabub 14. jaanuaril.

Juliuse kalendri võttis 46. aastal enne Kristust kasutusele Julius Caesar. Võrreldes astronoomiliste aastaaegadega lisati Juliuse kalendrile liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabusid kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem, seega tekkis ühe päeva suurune nihe juba esimese 128 aasta jooksul. Tänaseks on see vahe suurenenud 13 päevani. 16. sajandil viidi läbi ulatuslik kalendrireform ning kasutusele võeti Gregoriuse kalender. Sealtpeale tekkis kirjakeelde määratlus “vana kalendri järgi” ja “uue kalendri järgi”.

Kuni 1918. aastani arvestati Vene impeeriumis aega Juliuse kalendri järgi, nõukogude võimu saabudes mindi aga üle Gregoriuse ajaarvestusele. Õigeusu kirikus jäi kasutusse vana kalender ning vaikselt, aga järjekindlalt on mõned kiriklikud tähtpäevad imbunud ilmalikku ellu. Vana uut aastat tähistatakse veel Montenegros, Serbias, Šveitsis, Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Jaapanis.

Vene kogukonnas nimetatakse traditsioonile tuginedes vana aasta viimast õhtut Vassiljevi (Vassili) päevaks, pühaku järgi, kes kaitses põllumehi. Seega, mida rohkem roogasid laual oli, seda heldem sai olema eelolev aasta. Oli lausa uskumus, et kes katab kõige uhkema laua, sel veab terve aasta. Lisaks on üldteada, et just Vassili päeval on soovide täitumise jõud kõige tugevam ning ennustamine kõige täpsem.

Toiduga seotud traditsiooniks oli muu hulgas valmistada üllatusvareenikuid, mille täidiseks võis kasutada üllatavaid elemente, mis ühtlasi aitasid ka aastat ennustada. Usuti, et sellel, kes saab “õnnevareeniku”, veab terve aasta. Näiteks kui said vareeniku, mille sisse oli peidetud uba, tähendas see pisipere saabumist. Pipratera tõi põnevust. Kui said vareeniku moosi või suhkruga, tõotas see magusat elu. Kui õnnestus vareenikust leida rahamünt, tähendas see loomulikult rikkust ja õitsengut. Vareenik tilliga tõi tervise, niit aga tähendas, et ees on ootamas rännak. Üllatusi võis vareenikutesse panna igasuguseid ja neid võis ka hiljem lauas olles koos tõlgendada.

Vassiljevi päeva ilmamärgid ennustavad aga, milliseks kujuneb terve aasta. Kui puhub lõunatuul, tuleb soe ja rikkaliku saagiga suvi. Kui läänetuul, saab uuel aastal olema hea kalasaak. Selge tähistaevas tõotab aga marjade rohkust. Oluline on ka jälgida, kes tuleb uuel aastal esimesena külla. Kui see on jõukast ja lastega perest pärit mees, tõotab see teiegi aastale jõukust ning õitsengut. Kui tuleb aga üksik mees või naine, võib pigem arvata, et saabunud aasta ei saa olema väga õnnelik.

On ka mõned keelud. Vana uue aasta õhtul ei tohi raha laenata ega tohi ka teistele laenu anda. Vastasel juhul veedate nõnda kogu aasta. Samuti ei tohi vana uut aastat vastu võtta üksi, see toob üksilduse. Ka maja koristamist ei tasu sel päeval ette võtta, nii viite koos prügiga kogemata välja ka õnne. Ära ei tohi unustada ka meie esivanemaid. Kui kuusk on veel toas, riputage okstele kingitusi. Head ja paremat võib jätta ka lauale, nii teavad meie kauged esivanemad, et me pole neid unustanud, ning loovad vastutasuks kaitse kurjade vaimude eest.

Tänasel päeval on vana uue aasta tähistamine aga lihtsalt tore võimalus täiendavalt pere ja sõpradega kokku saada, tähistada uue aasta saabumist ilma kära ja kiirustamiseta. Teha seda, mis kiirel jõulude ja aastavahetuse perioodil tegemata jäi. Midagi nii vastuolulist pole ma ammu vist soovinud, aga head uut vana aastat kõigile!

p.s. Kel laupäev veel vaba, siis on võimalik veel kord uut aastat vastu võtta – osale Pöörasel TäiskuuÖÖsöömingul Peipsi Toidu Tänaval, mis toimub 15.01 kell 16.00–23.00. 27 pop-up-kohta avavad oma õued ja pakuvad lõkketoite, toite ja jooke elaval tulel. 7 tundi täis häid maitseelamusi! Rohkem infot siin.

Raul Oreškin

Raul Oreškin elab sügistalvisel perioodil Tartus ning kevadel ja suvel vanausuliste külas Varnjas, kus nad koos elukaaslase Kaili Kasega kalurimaja paadikuuris igal suvel Voronja galerii avavad. Viimastel aastatel on Raul tegutsenud ka kokana Karlova kodukohvikus „Lev ja Leevike“, avanud Aparaaditehases „tARTu poe“ ja töötanud teatrijuhina Tartu Uues Teatris. Raul jagab Edasi lugejatele oma tähelepanekuid eluolust Peipsiveerel ja Tartus ning laiemalt kultuuripõllul toimuvast. Raul on "Minu" lugude sarjas ilmunud raamatu "Minu Peipsiveer" autor. Loe artikleid (33)