Kui ma 1989. aasta 23. augustil noore ajalooüliõpilasena seisin koos kursusevenna Urmasega Eesti-Läti piiril Balti ketis, ei olnud mul vähimatki aimu, millise tohutu energiaväljaga ennast sidusin.

Tookord seal Lillis kruusateel põldude ja metsade vahel polnud lihtsalt võimalik hoomata kogu ettevõtmise ulatust, selle rahvusvahelist ja ajaloolist tähendust. Veel tänagi tõusevad ihukarvad püsti, kui mõelda, et kõigest kolme nädalaga suudeti kokku tuua üle miljoni inimese ja moodustada läbi kolme toona veel okupeeritud riigi enam kui 600 kilomeetri pikkune inimkett. Balti kett toimus täpselt 50 aastat pärast teise maailmasõja vallandanud Stalini ja Hitleri salaleppe (MRP) sõlmimist. Versailles’ rahu järgse maailmakorra lagunemine ning sellega kaasnenud üleilmne katastroof paiskasid Eesti, Läti ja Leedu kümnenditepikkusesse ellujäämisvõitlusse. Just see valus kogemus ning sõjaeelse diplomaatia suutmatus leida suuremat ühisosa lõi meis kolmes sügava veendumuse – Venemaa naabruses pole neutraalseks jäämine võimalik.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatute "Venemaa: valguses ja varjus" ja "Murdeajastu" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kord kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (88)