Sattusin hiljuti ühe tuttavaga rääkima väljakutsetest ning see pani mind taaskord mõtlema selle üle, kui olulist rolli inimeste eludes ja õnnetundes mängib töö. See toetab kõiki meie vajadusi alates turvatundest lõpetades eneseteostusega. Selleks, et elada õnnelikku elu on vaja rahuldustpakkuvat tööd. Selleks omakorda on vaja teha isekaid otsuseid.
Vaheta töö kutsumuse vastu!
Arvata võib, et enamikule meist on teada tunne, mida tähendab istuda tegevusetult või siis pikema aja vältel teha tagumikutunde. Sellisel juhul võiks tõesti öelda, et tegemist on tööga.
Kuidas teha aga tööd, mis ei olegi töö? See on tunne, et ei jõua hommikut ära oodata, et saaks poolelijäänud asjadega jälle edasi minna. Sellest “elu tunne” – emotsioonist on inspireerivalt kirjutanud idufirmade kauplemisplatvormi Funderbeam juht Kaidi Ruusalepp. Selline töö ei olegi töö, see on kutsumus. Nagu öeldakse: A job is how you make money. A career is how you make your mark. A calling is how you acknowlegde your higher vision whatever it may be.
Mida rohkem inimesi teeb tööd, mille suhtes nad tunnevad tõmmet, seda õnnelikumad on nad ise, nende lähedased, seda turvalisem on ühiskond. Miks me siis igavleme töökohal, mis meile enam pinget ei paku? Ma ei pea hetkel silmas valikut elu või surm, kuigi ka sel juhul tundub mulle, et kõik võtmed on meie endi käes. Tegelikult me ju teame, mida meile meeldib teha, aga meie liigutusi pärsib mitme näoga hirm. Üks neist on oht kaotada sissetulek(us).
Tegelikult tahaksin olla aednik, aga aednikele ju ei maksta midagi…
Trikk on selles, et kui oma tööd päriselt armastad, siis raha tuleb ka. Võid olla maakonna, Eesti, miks mitte Baltimaade parim aednik! Võimatu? Selle kohta sobib öelda Henry Fordi tuntud sõnadega: kui usud, et saad hakkama, või kui ei usu – sul on mõlemal juhul õigus.
Me kõik lõpetame mugavustsoonis. Aeg-ajalt on vaja end näpistada ja küsida – hei, on siin keegi? Pikk staaž ühel kohal ei pea tähendama mugavust, aga mulle tundub, et pigem on see vältimatu kaasnähtus. Tuleb teha otsuseid, siis algab uus (elu)ring. Veerev kivi ei sammaldu. Ja ehk ei peagi veerema kaugele, kutsumuse võib leida ka samas ettevõttes.
Tee isekas otsus
Meil on üks elu. Miks viia ellu kellegi teise unistusi, kui saad ellu viia enda omi? Kui olemasolev töö, meeskond, organisatsioon ei aita sinu eesmärke elu õnnelikumaks muuta või ei sobi sulle juhtimiskultuur, siis millal tuleb kätte see piir, kus enough is enough?
Kui Sinuga on kõik hästi, siis on hästi. Aga kui pole, siis otsi endale parem kasvukeskkond, mis toetab Sinu püüdlusi, unistusi, arusaama õnnelikust päevast ja väärtustest. Hääleta jalgadega. Muuhulgas aitad nii ka ettevõtete juhtimiskultuuri tõsta. Nii paradoksaalne kui see ka pole, enamasti inimesed (sh ka organisatsioonid) ei muutu enne, kuni selg on vastu seina surutud, kui on tunne – dalše nekuda. See on olukord, kui ei saa/ole loota kellelegi peale iseenda. Siis võetakse muut(u)mine käsile, mis toob uue kvaliteedi ja nihke.
Ettevõtlikku suhtumist on vaja. Ja selle suhtumise omamiseks ei pea olema ettevõtja. Veelgi enam, kõik ei pea olema startup-ettevõtjad ja mõtle hoolikalt, enne kui oma kirge järgid. Aga kui järgid, siis ära heitu tagasilöökidest ning hoia meeles – FAIL tähendab first attempt in learning ja NO – next opportunity!
See õige, oodatud edu tuleb, kui oled läinud läbi paksu ja vedela. Julgen seda ettevaatlikult läbi enda kogemuse öelda. Armumine on tore, aga kestva rahulolu nimel tuleb tööd teha. See teadmine tuleb ajaga. Ja igal meist on oma teekond selle tõeni. Lotovõit on ju tore, aga see ei too rahulolu, sest pole kuidagi seotud inimese enda pingutusega. Enda eest ei põgene, vale saab sind igal juhul kätte, kasvõi Peruus. Sama on õnnega.
Kindlasti leiab igaüks oma tutvusringkonnast mõne, kes on teinud “sammu vastuvoolu” ja enda mugavustsoonist välja, pälvides lähedaste imetluse. Olgem ise ka rohkem isekad. Ärgem peljakem seada enda huvid ja vajadused esmakohale. Isekus ei pea tähendama omakasu kõige negatiivsemas tähenduses, hoolimatu või kuri olemist ega välista kuidagi vastutustundlikkust ja teistega arvestamist.
Parim viis hoolida teiste heaolust, on hoolida enda heaolust. Selle nähtuse nimi on terve isekus.
Isekus on samuti põhimõttekindlus. Mul poleks midagi selle vastu, kui ka poliitikud rohkem isekad ja iseloomuga oleks.
Kes on viimasel ajal isekaid otsuseid teinud?
Neid on kindlasti terve rida, aga meenub Erkki Raasuke, kes lahkus edukast ja unistuste ettevõttest LHV ning võttis vastu Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud ühendpanga Luminor juhi koha. Äripäevale antud intervjuus ütleb Raasuke: “Tegin iseka otsuse. Olin seotud kahe väga hea ettevõttega – LHV ja Eesti Energia. Mõlemas olin nõukogu liige, kus sa annad nõu ja kontrollid, aga ei tee asju ise. Mul pole seda nõu nii palju, et seda elu lõpuni jagada. Ja et ma ise areneksin, pean olema operatiivtegevuses. See polnud kerge otsus. Kuid ma arvasin, et käin alla, kui ma jätkan samades rollides.“
Henrik Kalmeti käitumist, kes andis koduteatri kohta avameelse ja kriitilise intervjuu ja mis maksis talle töökoha, võib ka mõista iseka otsusena. “Meil tuleb peeglisse vaadata. Täna on bränd Tallinna Linnateater tugevam kui sisu. Ühel hetkel saab publik aru, mingi aeg see bränd veel toob publiku saali, kuid me ei saa lõputult publikut petta,” oli tema sõnum. Ta hoolis endast ja teatrist, oli see, kes ta on – siiras. Ja elutervelt isekas inimene on siiras, ta ei näitle.
Anu Saagim. Tema žestis – päevapealt lahkumine – ei saakski olla vähem kuraasi. “Ma ei olnud enam õnnelik,” ütles ta otsust kommenteerides.
Kõik need on eluterved isekad otsused. Enda vajadusi ja tõekspidamisi austavad, aga niisamuti on see aus käitumine ka teiste suhtes. Iga lahkumine toob kaasa muutusi ja annab samal ajal võimaluse kellelegi teisele. Päeva lõpuks võidavad kõik.
Kokkuvõttes
Saame olla parem lapsevanem, kolleeg, juht ja sõber siis, kui ka meie enda vajadused on kaetud. Liigne headus on kurjast. Mõelgem iseenda peale ka ja ennekõike – mida mina tahan. Nii nagu lennuki turvaeeskirjad soovitavad panna maski esmalt enda pähe ja alles siis lastele. Ära tee ainult tööd. Leia üles see, mis Sind draivib. Usalda ennast, usalda elu. Isegi kui korraks tundub, et kõik läheb viltu, läheb kokkuvõttes kõik hästi.
Rohkem elutervet isekust!
