Arvutame! Enam ei pea juhinduma kõhutundest. Nii võiks kokku võtta digitaalse revolutsiooni inimest vabastava lubaduse. Kõhuga seotud tunne sündis looduses toimetuleku ajal. Vajadusest midagi kõhtu pista või hirmust ise sinna sattuda. Sellisena võikski metsa jääda. Koos ülejäänud loomadega. Sest nad ei oska andmeid koguda.
Kõhutunne ei ole loogiline. Esiteks see ei asu kõhus, vaid ajus. Teiseks on seda ebareaalne kontrollitavateks osadeks lahutada. Lõppeks püüab igal võimalusel loogikat vältida ning seda asendada. Digitaalse ajastu toormeks on andmed, meetodiks komplekssed algoritmid ja töövahendiks arvuti. Andmevabriku väljundis ei ole isuäratavad vorstid, vaid loogikale apelleerivad optimeerimise parameetrid. Millest mõned teevad vorsti tootmise odavamaks. Teised soovitavad seda mitte süüa. Eesmärk on tõhususe kasv, liigutuste vähenemine ja valitud parameetrite kasulikkuse maksimeerimine. Viimane on ainus, milles inimene soovib säilitada valikuõiguse. Eelisjärjekorras maksimeeriks ta kasumit.
