“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Elektrimüügifirma uurimisega võib kaasneda elektrikatkestuste risk

Soomes kahtlustatakse üht elektrimüügifirmat kuni 6,5 miljoni euro suuruses maksupettuses, mis on pandud toime aastatel 2018–2021 käibemaksust kõrvalehoidmise teel. Kuna ettevõttel on tuhandeid kliente kogu Soomes, siis on politsei pidanud kahtlustusest ja uurimisest teavitades vajalikuks rõhutada: “Püüame vältida ootamatuid elektrikatkestusi.” Loe edasi: YLE

Kiriku pensionifond ruulib pandeemiakrahhis aktsiaturul

Soome suurimate investorite ehk pensionifirmade, -fondide ja -sihtasutuste jaoks tähendas Soome aktsiaturu pandeemiakrahh reeglite tõttu sunnitud müügi kaudu kümnete miljardite eurode haihtumist. Kuid samal ajal kui teised nuttes müüsid, nägi kiriku pensionifond võimalust hoopis “soodusmüüki” ära kasutades kasvada. Loe edasi: YLE

Rekordarv lapsi otsimas abi vaimse tervise probleemide tõttu

Lastepsühhiaatria (alla 13-aastaste laste) suunamiste arv on viimastel aastatel kogu riigis drastiliselt kasvanud ja selle jätkudes hakkab olema keeruline abivajajatele piisavat tuge pakkuda. Suurim kasv on olnud Helsingi ja Uusimaa piirkonnas, kus saatekirjade arv on kümne aastaga enam kui kahekordistunud. Kasv on eelkõige tingitud sellest, et lapsed otsivad varasemast sagedamini abi, vanemad, päevahoiutöötajad ja õpetajad on probleemidest teadlikumad ning psühhiaatria häbimärgistamine on leevendunud ehk vaimse tervise probleemide korral pole enam häbi abi otsida. Loe edasi: YLE

Läti

Autojuhte ja jalgrattureid kutsutakse üles “pead kasutama”

Tänavatel ja teedel on järjest rohkem jalgrattureid ja nende ohutuse küsimus on üha pakilisem. Lätis alustas liiklusohutuse direktoraat seetõttu teabekampaaniat “Kasuta oma pead!”, mis on suunatud nii jalgratturitele kui ka teistele liiklejatele. Uuringute alusel süüdistavad jalgratturid ohtlike olukordade tekitamises enamasti (81%) teisi liiklejaid, tuues kriitiliste olukordade peamisteks süüdlasteks autojuhid (68%) või teised jalgratturid (39%). Jalgratturite turvalisuse parandamiseks tänavatel ja teedel on küsitletute sõnul esiteks vaja luua ohutu jalgrattataristu, teiseks tuleb jalgrattureid sagedamini kontrollida (64%) ja trahvida rikkujaid (60%). Teadlikkuse tõstmise kampaaniad – nagu “Kasuta oma pead!” – on aga sama olulised põhiprintsiipide korrapäraseks meeldetuletamiseks. Loe edasi: Delfi

Pandeemia ajal tunneb 40% tavapärasest suurema tõenäosusega viha

Üldiselt tunnistab 40% küsitletud lätimaalastest, et viimase 12 kuu jooksul on nad kogenud viha tavapärasest sagedamini. Palju rohkem viha kogevad noored vanuses 18–24 aastat, kellest 55% on viha viimase 12 kuu jooksul tõenäolisemalt kogenud. Ka naiste vastav “vihaprotsent” on pandeemia tingimustes keskmisest veidi kõrgem. Venekeelsetest vastanutest on viimastel kuudel viha kogenud 48%, lätikeelsete seas aga 38%. Loe edasi: Delfi

Päev enne jäähoki MM-i algust pealtvaatajate lubamine halli veel lahtine

Päev (neljapäeval) enne jäähoki maailmameistrivõistluste algust (reedel) Riias käis Seimis alles debatt pealtvaatajate halli lubamise üle. Haridusministeerium oli vastava ettepaneku küll esitanud valitsusele arutamiseks juba varem, kuid peaminister ei lisanud seda küsimust valitsuskabineti päevakorda, viidates, et vastavad eksperdid ei olnud seda ettepanekut varem toetanud. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Kriisikeskused pakuvad majutust väärkohtlejatele

Koduse väärkohtlemise juhtumite korral peab kodust vähemalt ajutiselt reeglina lahkuma ohver, kuid mõnes Rootsi piirkonnas pakutakse ajutist majutust perest eemal hoopis vihaprobleemidega meestele. Vastava programmi eesmärk on tagada, et lapsed oleksid esikohal – nii toetatakse vägivallatsejat vägivaldsest tsüklist väljumisel, minimeerides sellega ka juhtumiga seotud laste häiritust. Loe edasi: The Local

Viis Stockholmi loomemajanduse tugevust

Loome- ja kultuuritööstus on juba täna ülimalt oluline osa linna majandusest, kuid see pole veel kõik, sest Stockholmis:

• ruulivad “ajuettevõtted” ehk tõeline teadmuskeskus;
• muusikatööstus suudab endiselt hitte toota;
• mängutööstuse õilmitsemine jätkub;
• mood seob taaskasutuse ja inimhologrammid;
• arhitektuur disainib paremat tulevikku.

Loe edasi: The Local

10 asja, mida koroonakriis on Rootsi kohta õpetanud

1. Rootsis ei järgi inimesed reegleid nii hästi kui arvatakse.
2. Miski ei piira igameheõigust.
3. Me ei tohi enam kunagi sularaha kasutada.
4. Isegi rootslased võivad armuda valitsusse…
5. … kuid autoriteedi kritiseerimine ei jää tagasilöögita.
6. Haridus on tõeliselt oluline.
7. Rootsi ühiskond pole nii võrdne kui arvasime.
8. Rootslased vajavad sotsiaalset kontakti rohkem kui arvasime.
9. “Mõõdukalt/parasjagu” ehk rootslaslik mõõdukus ei tööta kriisi ajal.
10. Rahvusvahelisele meediale meeldib Rootsis toimuvat ülelihtsustada.

Loe edasi: The Local

Venemaa

Kremlil puudub seisukoht vanglatööjõu kasutamise idee suhtes

Kremlil pole seisukohta föderaalse karistusteenistuse ettepaneku kohta kasutada vange piirkondades, kuhu tavaliselt kaasatakse töömigrante. Vastav ametkond olevat valmis korraldama töötavatele vangidele “korralikke tingimusi”, rõhutades, et see ei oleks sunnitöö. 2020. aastal hinnati pandeemia tõttu Vene Föderatsioonist lahkunud ja tagasi mitte tulnud migrantide “defitsiiti” 1,5 miljoni inimese suuruseks. Loe edasi: Kommersant

Toidutootjad ja -müüjad teenisid 2020. a väga hästi

2020 oli Venemaal kuldne aasta mitte ainult toiduainete jaemüügi mõttes, vaid ka teatavate põllumajandussektorite tootmis- ja töötlemisahelate jaoks. Kogu põllumajanduslikus töötlemises kasvas müügitulu uuringu järgi 11%, müügikasum 20%. Nende näitajate vaatenurgast ei ole valitsuse süüdistused vastava turu mõnede asjaliste kriisiaegse “ahnuse” osas sugugi ootamatud. Loe edasi: Kommersant

Sotsiaalmeedia järelevalve soodustavat korruptsiooni

Roskomnadzori poolt välja töötatud nõuded sotsiaalvõrgustikele ebaseadusliku teabe eemaldamise kohta saitidelt ja vastava aruandluse osas on ekspertide väitel liigselt koormavad ja sisaldavat koguni ka korruptsioonivõimalusi. Viimane seisnevat “ebamääraste, raskesti täidetavate ja kodanikele ja organisatsioonidele koormavate nõuete kehtestamises”. Loe edasi: Kommersant